Värskes Eesti Ekspressis oli jalgrattateeliste välimääraja. Jah, kõiki neid tegelasi olen minagi Tallinna jalgrattateedel kohanud. Ainult mind ennast ei olnud. Ärge laske end eksitada mõningast välisest sarnasusest pildil kujutatud tsikk/tibiga. Sarnasus piirdub rangelt ainult paljaste paksude kintsudega.
Aga jah, kuhu on kadunud inimesed, kes sõidavad ASJA PÄRAST? Olen ma siis viimane kaduvast liigist, kes pole mitte tulnud, et sõita, vaid sõidab, et tulla/minna; jõuda koju/tööle/kooli/poodi? Kellel on eesmärk, sõidusiht ja vajadus õigeks ajaks kohale jõuda? Keda ei oota rattatee alguses auto, kuhu pärast sõitmas käimist pakkida rulluisud ja/või jalgratas, et siis normaalselt koju tagasi saada?
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
Mina sõidan ka selleks, et kuhugi jõuda. Björn ka. Aleks ka. Kati ka. Jüri ka. Mäger ka. Me elame muidugi Tartus ka.
Postita kommentaar