No ma olen nüüd tagasi. Kui tahate lühikese ajaga palju puhata, sõitke kah mõnda depressiivsesse Soome väikelinna. Nädala aja jooksul tekib tunne, et oled seal olnud juba terve igaviku. Kuu aega vähemalt. Kuuajane puhkus nädalaga, tohutu aja kokkuhoid!
Ja tööl on kah tekkinud selline kuhi otsekohe tegemist vajavaid asju, nagu oleks tõepoolest terve kuu ära olnud. Liisinguarvele, mille oleks pidanud eelmisel nädadal ära maksma, on ülemus alla kirjutanud ja selle siis muude maksmata arvetega minu lauale vedelema jätnud. Miks ta ei lasknud seda meie teisel raamatupidajal õigeaegselt ära maksta, on mulle mõistatus. Miks ta ÜLDSE tahab, et kõik arved tema käest läbi käiks, isegi igasugused vaibapuhastus- ja joogiveearved ja muud paarikümne- kuni paarisajakroonised pisividinad - kui ta ei suvatse tähelepanu pöörata sellele, et mitmesajatuhandene makse saaks õigeaegselt ja ilma viivisteta tehtud? Liisingufirma juba viivisearvet saatmata ei jäta. Olen hämmingus.
Aga muidu oli igastahes tore puhata.
