meeleavaldusemuljed

Et ACTA-meeleavaldus oli internetiga seotud, siis oli igati kohane ja seaduspärane, et kohale olid ilmunud ka Anonüümsed Kommentaatorid, kellel oli VAJA end püüne peale upitada, kuigi ühtegi mõtet ei juhtunud olema, mida väljendada. Nii et kuulsime ära ka sisutühja ropu sõimu.

Kasutasin juhust ja uurisin ühelt maskikandjalt, et mida see mask esindab. "Anonüümset", seletas tüdruk. No ma ei jäänud sellega rahule ja uurisin kodus edasi. Tuleb välja, et Guy Fawkesi mask on omandanud tähenduse "me protesteerime valitsuse türannia vastu". Vat siis.

kassiblogi

Seoses saabuva külmalainega otsustasin aknad ära toppida ja veetsin meeldiva hommikupooliku isekleepuvate tihenditega. Ja kass otsustas, et ma olingi tema lõbustamise juba häbiväärselt unarusse jätnud, nii et tema veetis meeldiva ööpooliku tihendeid maha kraapides. Lõbus ju! Tõeline bandiitkass, pole midagi öelda. Ukse lahtitegemiseks on piisavalt tark, aga täiesti võimetu ära õppima, mõistet "ei tohi."
Mõelda, et mina sain kahest kassivennast selle taltsama ja paima. Huvitav, millega ta huligaansem vend siis veel tänaseks hakkama on saanud?

imikute käest pead sa tõtt kuulma

Eile bussis andis üks 10-12-aastane poiss SOPA ja selle mõjude kohta kahele eakaaslasele põhjaliku ülevaate, riivates möödaminnes ka actat. Äärmiselt asjatundlik jutt oli, väga õpetlik kuulata.

täna on väga libe!

Pilt on hoopis detsembrist.
Täna võttis salakaval lume alla peitunud jää mul jalad alt ja ma käntsasin kõva matsuga.
Kondid vist jäid terveks, sain edasi kõndida. Võimaliku erandiga sabakondi osas, aga saba pole mul õnneks vaja liigutada.

Vanemapension?

Raadio küsib, et kas peaks maksma vanemapensioni ja vastusevariandid on

JAH sest see on õiglane ja tõstab sündivust

EI sest ei tõsta sündivust ja maksma peaks praegu olemasolevatele lastele

ehk siis vastus on juba ette antud. Selge see, et sündivuse tõstmine pole garanteeritud. Selge see, et olemasolevate laste eest tuleb piisavalt hoolitseda ja praegu on liiga palju lapsi, kes ei saa kõike vajalikku. See, et oleks õiglane juba sündinud laste üleskasvatamise töö eest tasuda, pole seega oluline. Töö on ju juba tehtud, mis sest siis enam tasuda!

Liiklusvood 2011

Tallinna linn on Tehnikaülikoolil lasknud oma liiklusvoogusid uurida ja see uuring on nüüd netis kättesaadav.
Heitsin pilgu peale ja ausalt, liiklusvood pole üldse huvitavad. Ainus asi, mis huvitav oli, oli see, et Tallinna liiklusvoogudes ei esine ühtki jalgratturit. Mitte kordagi. Esinevad mõned üksikud mootorrattad (alates 2009. aastast. "Kuna mootorrataste osatähtsus hetkel ei ületa liiklusvoos veel 1%, siis võib väita, et selle liigi arvessevõtmisega, ei ole hilinenud.*")

(Huvitav, kuidas teile tundub, kumba liikleb Tallinnas rohkem, jalg- või mootorrattaid? Minu tagasihoidliku isikliku mulje järgi on jalgrattaid nii umbes 10 korda rohkem.)

Bussid ja trollid on üle loetud, trammid ja rongid mitte. Loomulikult, otse LOOMULIKULT pole isegi mitte mainitud sõna "jalakäija". Õige kah, mis meil liikluses nende jalakäijatega asja peaks olema, need on ju lihtsalt inimesed. (Ka sõna "inimene" ole mainit dokumendis kordagi kasutatud.)

Hää küll, tegemist on teadusliku uuringuga, mis just seda tähendabki, et vaadeldakse vaid asja üht või mõnda aspekti ja ülejäänud tegurid jäetakse lihtsalt kõrvale... aga millegipärast meenub mulle üks juhtimistõde: "mida mõõdad, seda saad".

Esteks, muidugi, saame teha järelduse, et meid ei peetud isegi mitte loendamisväärseks.

Ja teiseks, võib arvata, et kui nüüd selle uuringu alusel hakatakse otsuseid vastu võtma, siis meid lihtsalt ei arvestata ja kõik. No mille alusel nad peakski arvestama, kui uuringust nähtub, et meid pole?


*Täpselt nii oligi esimeses alapunktis kirjas.

head 2012

sügis jälle

ja muide, ma otsin uut töökohta.

kergem elu

Eile hommikul oli vaja korraks koju tagasi minna: mahaunustatud telefon tuli ära tuua. See oli nii korraks, et riskisin jalgrattagi erandkorras hetkeks üksi õue jätta.

Lippasin trepist üles ja imetlesin ise oma kergejalgsust. Miks küll täna need kolm trepijärku nii imelikult kerged tunduvad?

Aa, õige jah, pole siin imelikku midagi. Ilma jalgratast tassimata ilmselt ongi kergem trepist käia kui jalgratast tassides;)

Way to go

Ma olla oma vanaema nägu läinud, ütles tädi Tiina mulle sugulase sünnipäeval.
Mul oli hea meel. Mu vanaema meeldis mulle väga. Kui lõpuks niikuinii peab vanamuti nägu minema, siis olgu see juba mõni tore ja armas vanamutt.
"Siis, kui ma temaga esimest korda kohtusin. Kusagil 46-ndal aastal. Siis ta oli umbes nii vana kui sina praegu" jätkas tädi Tiina.
Mul võttis natuke aega, et ajaskaala paika saada: perekonnasõprus tädi Tiinaga kestab ju ikka eesti ajast saadik, kuidas siis alles 46-ndal? Siis tuli meelde, et aga jah, vanaema eestiaegne sõbranna oli ju tädi Tiina ema tädi Ärna hoopis. Sõbrannade lapsed, eluaegsed sõbrannad minu ema ja tädi Tiina, said jah alles peale sõda kokku.
Pärast ma arvutasin välja, et 46-ndal oli vanaema oma 10 aastat noorem kui mina praegu. Eks tal oli muidugi juba sõda seljataga. Ikkagi oli vanaema 46-ndal palju noorem, kui mina teda mäletan!

Sofie-nimeline Savisaare Isikliku Teene Märk (pildil keskel)

http://www.blogger.com/img/blank.gif
Et kõik ausalt ära rääkida tuleb alustada sellest... ei, võtame sealt kohe tükk maad edasi ja läheme kohe selle päikesepaistelise maipäeva juurde, kui Sofie rahulikult jalgrattal kodu poole väntas. Ta oli just keeranud spetsiaalsele jalgrattateele, kus, nagu Tallinnas kombeks, jalgrattasõit "telliskiviga" ära on keelatud, kui järsku nägi enda ees Savisaart. No päriselt ka. Sofiel oli nimelt ammu linnapeale üks küsimus, noh aga et Savisaar tuleb ja annab võimaluse küsimust esitada just selles kohas...
-"Tere härra linnapea! Palun öelge, miks siin jalgrattaga sõita ei tohi?"
-"Tohib ju küll, näe sõidavad ju."
-"No ega see, et sõidavad, ei tähenda ju veel, et tohivad. Selle sillal on mõlemas otsas telliskivi ees, see tähendab, et siin ei tohi sõita mitte keegi. Need, kes sõidavad, rikuvad liikluseeskirja."
Noh, arutati natuke, Sofie seletas, et keelumärk pandi sinna selleks, et autod ja mootorrattad ei sõidaks, aga et (liikluspolitseist on järele küsitud) see märgikombinatsioon - kergliiklustee märk koos telliskiviga - ei tähenda mitte, et telliskivi jalgratturitele ei ei kehtiks, vaid et ükski liiklusvahend ei tohi sõita. Ja et ka muudele Tallinna jalgrattateedele on täieliku liikluskeelu märke pandud. Savisaar küsis Sofielt visiitkaarti ja lubas järele uurida ning midagi vastata.
Üle kuu aja ootas Sofie huviga Savisaarelt meili, aga ei midagi.
Ja siis!
EILE oli kõnesoleva silla Pärnu maantee poolsesse otsa lisatud telliskivi alla lisatahvel "välja arvatud jalgratas"!
Tänu Savisaare isiklikule hoolitsusele saab nüüd Sofie üle selle silla õhtul töölt kodu poole sõita ilma et peakski seadust rikkuma. Teistpidi, Rahumäe poolt Pärnu maanteele sellest sillast aga üle sõita ei tohi, sest teises otsas on endiselt keelumärk ilma lisatahvlita.

Käisin teatris

Põhuteatris, jalgrattaga.
Eriti palju ökoloogilisemaks ei anna enam minna.

koerte liikluskasvatusest

Täna hommikul jõudsin rattateel järele jooksjale ja tema koerakesele. Kui see ikka oli tema koer, rihma otsas ta polnud. Jooksja jooksis tee keskel või natuke paremal, koerake pidas sama tempot tee vasakul serval. Paistis, et niisama neist ohutult mööda ei mahu, tilistasin neile rattakella. Ja mis te arvate? Koerake vaatas tagasi, nägi mind ja suundus liiklusteadlikult tee paremale servale, seni kui jooksja aju alles tasapisi info töötlemisega tegeles ("Mis hääl see oli? Ah rattakell? Kuspool? Mis nüüd teha? Kuhupoole? Ah juba möödas!")
Rattateedel ukerdavate väikelaste vanematele olen ma ikka soojalt soovitanud kasutada juhust liikluskasvatuse alustamiseks ja õpetada lastele selgeks see kõige põhilisem: meil on parempoolne liiklus. Hoia paremale!

No näete nüüd: isegi koerad on suutelised selle selgeks õppima. Minus süveneb veendumus, et kui õpetada, suudavad selle selgeks saada ka lapsed ja jalgratturid.

kassipilt

saage tuttavaks, Vassili Vissarionovitš, lähedastele lihtsalt Vassa.

mu tütar ütles, et võib küll blogisse kassipilte panna.

Vanaemaks saamise puhul: Bubbemeises

"Kuidas sina tead lahedamat muusikat kui mina?"
küsis mu noorem poeg, kui ma talle David Krakaueri plaati kuulata andsin. Mu kõrvad muidugi liikusid, ja samas ma arvan, et ta nördimus on igati õigustatud. 20-something noormeeste emad ei tohiks teada lahedamat muusikat kui nende lapsed, eriti veel, kui mõni neist lastest juba 30-tuuris on.

Seega, ma kahetsen, et ei jaganud kohe peale Krakaueri Tallinna-kontserti, aga täna siis vanaemaks saamise puhul mu elu esimese juutuubivideoga blogipostitus. Pühendatud minu imeilusale pojatütrele ja tervituseks mu armsale miniale, päevakangelasele.

Selle loo nimi on Bubbemeises - the lies my gramma told me. Krakauerilt leiab juutuubist ka parema pildi ja parema heliga videosid, aga mulle meeldib see lugu kõige rohkem.

keelest ja meelest

Loen Uku Masingu "Keelest ja meelest" ja mõtlen, kas tal võib õigus olla ja eesti keel pole lihtsalt sobilik teaduse meelt edasi andma, sest mis see teadus muud on kui üks lahterdamine ja kategoriseerimine ja vastandamine, piiritlemine ja fikseerimine. Või on ehk asi lihtsalt selles, et mida adekvaatsemalt keel maailma väljendab, seda raskem on teda lahterdada, piiritleda jne edasi, selle keele vahenditega. Igasugune teadus nõuab lihtsustamist, pisisasjadets möödavaatamist, ja lihtsustada on kergem, kui sul on mõtlemise tööriistaks mõni emakeelest lihtsam keel. Lihtsam mitte sellepärast, et see keel ongi kohe lihtne, vaid sellepärast, et sa pole seda veel lõpuni selgeks saanud, sa oled omandanud vaid keele lihtsaimad vahendid. Sedasorti mõtisklused siis.
Ja siis tuleb telekaekraanile Jaan Kaplinski ja loeb sellest luuletuse.

kaalujälgijad

Me kassiga piirame teineteise liigsöömist: mina talle lihtsalt rohkem ei anna, kui norm ette näeb, mis sest, et tal kauss tühi. Tema jälle ronib mulle otsa, kui ma teleka ette maandun, ja ei lase mind kööki endale järgmist portsu võtma.
Selle kolme nädalaga, mis ta minu juures elab, peaks vist isegi mingit tulemust näitama:)
Hoiukass on, niikauaks kui ta pärishoidja reisil käib, sellpärast vaid kolm nädalat.

ah et nii lihtne see ongi?

tuleb ainult teada anda, mida sa tahad, ja juba saadki?
Sofie käis täna esimest päeva uues kohas tööl.

Universumile, teadmiseks

juhuks, kui see on ehk märkamata on jäänud, ma otsin tööd. Juba tükk aega.
Ma loodan, et see töö, mis nüüd kohe mu üles leiab, on HEA töö. Midagi innustavat. Midagi, mida ma kohe kangesti tahan teha, rõõmuga. Midagi, mille eest korralikult makstakse. Mitte koletu palju, aga nii, et riie selga, kõht täis ja katus pea kohale jääb ja jaksab ka hinge ja vaimu toita. Ja olgu see üks aus ja paljudele kasu toov töö palun.

harjutan talveks...

Selle suve plaan oli elutoa põrand üle õlitada. Mõistagi ei saanud seda teha suve alguses, kohe kui ilmad ilusaks läksid; siis oli vaja rattaga sõitmas käia. Muidugi ei saanud seda teha ka 30-kraadise kuumaga, see olnuks liiga pingutav. Seega jõudis järg põrandaõlitamiseni paari nädala eest. Ega mul mööblit kuhugi panna ei ole, nii et kogu protseduur tuli läbi viia järkude kaupa: jupp põrandat mööblist vabaks, siis spetsiaalseebiga puhtaks küürida, siis oodata, kuni korralikult kuivab, siis õlitada ja siis jälle kuivamist oodata, seekord kemikaalihaisus. Siis mööbel uude nurka, vaba põrandapind jälle küürida, õlitada, oodata. Kolmanda järguga sai asi lõpule viidud ja nüüd ma lihtsalt ootan, et põrand haisemise ära lõpetaks. Avatud akendega. Täna näiteks on õues 14 kraadi sooja, toas näitab termomeeter 16. Kui talvel toas nii külm oleks, siis oleks häda lahti, et miks korralikult ei köeta, aga nii vabatahtlikult... selgub et saab elada küll. Soojad riided, kaks kampsunit, villased sokid, ja telekavaatamiseks võtan veel vatiteki ka peale.

Paari nädala pärast peaks juba kannatama akent vahepeal kinni ka panna.

Ahjaa, niikui ma esimese jupi põrandat puhtaks olin küürinud (vanamoodsalt, kõva harjaga ja käpuli maas), läks kevadest saadik vindunud õlanärvipõletik järsku ägedaks. Nüüd ma siis üritan seda ka siin külmaga ravida:)

Praegu on juba raske ette kujutada, kuidas oli siinsamas istuda 30-kraadises soojuses.

Augustibluus Haapsalus

Kes ütles, et Haapsallu rongiga ei saa? Saab ikka, kui ratas ka on. Riisiperest ainult miski viiskend kilti mööda vana raudteetammi ja ongi. Minul võttis kolm tundi. No ma ikka pressisin neid pedaale kõvasti ka, tüütu võsavaheline igav sirge ju. Tagasi tulin kaks päeva hiljem viie tunniga ja tee oli kohe palju kenam ja huvitavam. Võtsin endale aega pildistada teele roomavaid põldmarjavääte ja viinamäetigusid, kohvi juua ja vaatetornis losutada. Võsavahelises vaatetornis, millest võsa üle ulatus ja kust polnud näha midagi, mida ma juba all tee peal näinud ei olnud: nöörsirget võsavahelist teed silmapiirini nii edasi- kui tagasisuunas. (pildid)
Põldmarju sõin ka. Terve see teetamm oli neid täis.
Festival oli tore, muusika suurepärane, kontserdipaigad imelised. Mulle meeldis kõige rohkem Bullfrog Brown raudteejaamas, aga esimese õhtu eesti esinejad pealaval andsid kah äärmiselt nauditava kontserdi.

Tagasi jõudnud, tegin teleka lahti, et teada saada, mis vahepeal uudist on olnud ja avastasin, et ma olin käinud mingil salajasel festivalil. Uudistes räägiti Pärnu vahupeost, nagu oleks see mingi... kultuurisündmus või midagi; Haapsalust ja Lance Lopezizt mitte poolt sõnagi:(


sinna


ja tagasi. OMG, tagasitee ONGI palju ilusam!

tegelikkus ei lakka mind üllatamast

Nädal aega tagasi kaotasin ära telekapuldi tagumise kaane, selle, mis patareide peale käib. Akude. Kui akud said laetud, otsisin seda igalt poolt kaks-kolm korda: aknaaluse laua pealt ja söögilaua pealt ja tugitoolist ja toolide pealt ja loomulikult tugitoolist ja nendest taskutest tugitooli seljatoe ja istme vahelt, mida kasutatakse kümnesendiste ja legotükkide ladustamiseks ja diivani pealt ja tugitoolist - no ei olnud.

Täna kui ma tugitoolis istusin ja telekat vaatasin leidsin selle jubina järsku oma tagumiku alt.

Mitte et ma seal tugitoolis selle nädala jooksul vähe oleks istunud. See on kodus mu põhikoht!

Neljas dimensioon tegutseb jälle.

ainult natuke veel oodata

ma hakkan vanaemaks!

see teeb mu nii õnnelikuks, et ma ei oska kohe öeldagi.

anonüümsed kommenteerijad

Oravatele mu eilne postitus vist ei meeldinud ja nad käisid köögis kommenteerimas. Või noh, ma ju ei tea, et just oravad, kommentaarid olid anonüümsed, aga otsustage ise: umbes nagu hiiresitt, ainult et tsipakene suurem ja jämedam, noh võibolla poole suurem, mitte rohkem. Kes teab, milline on oravasitt? Mina tunnen ära põdrapabulad, jänesepabulad ja hiiresita, aga oravasitaga pole varem kokkupuudet olnud.
Nojah, köögiaken oli ju öösel lahti.
Nüüd tuleb kuidagi välja mõelda, kas keerata kommenteerimine päris kinni või mõtleb välja mingi õhutusvõre või sääsevõrgu või midagi. Ei tahaks ju oravate pärast päris umbses õhus ka elada.

Teine võimalus muidugi, et käisid I&I.

tegevusaruanne. Praktilisi nõuandeid

Vastu tulles lugejate soovile.
Nõuded tegevusaruandele sätestab raamatupidamise seaduse § 24. Lugege kindlasti.
Hea uudis on see, et nüüd ei pea enam tegevusaruandesse kirjutama mingit palga- ega tööjõuinfot ega ka juhatuse liikmetele makstud tasusid. Selle asemel on taksonoomilises aruandes kohustuslikud tööjõukulude ja seotud osapoolte lisad, kõik mis vaja, saab kirjutada sinna. Ka need, kes veel taksonoomiliselt ei tee, võivad kirjutada lisasse.
EMTAK-i kood ei pea ka enam tegevusaruandes olema, taksonoomilisel aruandel on selle jaoks eraldi koht.

Neile, kes ei oska välja mõelda, mida sinna tegevusaruandesse kirjutada: soovitan kirjutada hästi lihtsalt ja lühidalt, millega firma tegeleb. Tavalise väikeetevõtte tegevusaruanne võiks ära mahtuda ühele leheküljele. Tihti piisab nentimisest, et "jätkasime tavapärast tegevust ja kavatseme seda jätkata ka järgmisel aastal." No muidugi börsiettevõtetel tuleb rohkem kirjutada, aga nemad ei otsi nõuandeid minu blogist;)

Et asja eriti lihtsaks teha, toon siin ära raamatupidamise seaduse vastava paragrahvi. Eks vaadake ise, mida teil sealt kirjutada on.

Nende finatssuhtarvude kohta ma ei viitsi praegu kirjutada. Aga neid peavad niikuinii ainult auditeeritavad ettevõtted esitama, äkki audiitor aitab teil välja mõelda, mida sinna panna, mida mitte?

§ 24. Tegevusaruanne

(1) Tegevusaruandes antakse ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal.

(2) Tegevusaruandes kirjeldatakse muu hulgas:

1) peamisi tegevusvaldkondi, toote- ja teenusegruppe;

[RT I 2008, 27, 177 – jõust. 10.07.2008]

2) olulisemaid aruandeaasta jooksul toimunud ning lähitulevikus planeeritavaid investeeringuid;
3) olulisi uurimis- ja arendustegevuse projekte ning nendega seotud väljaminekuid aruandeaastal ja järgmistel aastatel;

4) [kehtetu – RT I 2009, 54, 363 – jõust. 1.01.2010]

5) raamatupidamise aastaaruande koostamise perioodil toimunud olulisi sündmusi, mis ei kajastu raamatupidamise aastaaruandes, kuid mis oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi.

(3) Raamatupidamiskohustuslane, kelle majandusaasta aruandeid auditeeritakse või seadustest lähtuvalt tuleb auditeerida, kirjeldab tegevusaruandes lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule:
1) raamatupidamiskohustuslase tegevuskeskkonna üldist (makromajanduslikku) arengut ja selle mõju tema majandustulemusele;
2) raamatupidamiskohustuslase äritegevuse hooajalisust või majandustegevuse tsüklilisust;
3) raamatupidamiskohustuslase tegevusega kaasnevaid olulisi keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid;
4) majandusaastal ja aruande koostamise perioodil ilmnenud valuutakursside, intressimäärade ja börsikursside muutumisega seonduvaid riske;
5) peamisi finantssuhtarve majandusaasta ning sellele eelnenud majandusaasta kohta ning nende arvutamise metoodikat.

(4) Juhul kui äriühingust raamatupidamiskohustuslase omakapital bilansipäeva seisuga ei vasta äriseadustikus kehtestatud nõuetele, tuleb tegevusaruandes kirjeldada kavandatavaid tegevusi omakapitali taastamiseks.

oravarünnakud

Hommikul vara, liiga vara, ärkas Sofie ebameeldivast mõttest, et seda krabinat, mida ta kuuleb, seda ei tohiks kuidagi olla. Kontrollime: Sofie magab oma kodus, kedagi teist korteris ei tohiks olla, Sofie ei krabista, sest ta magab, järelikult... Sofie tegi silmad lahti ja nägi sissetungijat. Sissetungija oli suhteliselt väikest kasvu, pruun ja koheva sabaga. Noor orav oli roninud sisse ööseks lahti jäetud magamistoaaknast. Sofie kargas voodist välja, mispeale orav muidugi põgenes elutuppa. Sofie läks elutoaakent avama, et orav saaks õue tagasi, mispeale orav muidugi põgenes kööki. Sofie seisis köögiuksel, orav kükitas keset kööki, Sofie ja kinnise köögiakna vahel. Põgeneda polnud enam kuhugi. Sofie natuke kartis lõksujäänud oravale läheneda, aga otsustas siis, et orav tõenäoliselt kardab veel rohkem ja astus siiski kööki, et akent avada. Orav vaeseke põgenes elutuppa tagasi, sealt esikusse ja vannituppa, (null akent), läbi elutoa uuesti magamistuppa, ja lõpuks leidis ka tee aknast õue.

Sofie pani köögi, elutoa ja magamistoa aknad kinni ja ronis voodisse tagasi. Und nagu ei tulnud, aga väljapuhanud tunnet ka polnud ja üldse oli kellaaeg tõusmiseks veel liiga varane. Sofie tegi magamistoa õhuakna uuesti lahti: õuest tuli nii mõnusat värsket suvehommikulõhna. Mõne aja pärast tuli ka tukk uuesti peale.

Ja siis tuli orav tagasi!!!

Ja jälle kordus kogu tants otsast peale! Orav ees ja Sofie tema kannul aknaid avamas (mis orava muidugi aknast eemale hirmutas) läbi elutoa, köögi, jälle elutoa magamistuppa tagasi (oi ei! ega ta ometi riidekappi peitu ei roni!) kuni orav lõpuks leidis tee aknast välja.

Ma muidugi ei tea, võibolla see ei olnud sama orav, võibolla ta saatis oma venna:
"Mine ka, tead, nii vahva oli! Ja seemnetädi oli vaimustuses, kuulsid, kuidas ta plaksutad ja hõiskas!"

Adrenaliinisõltlased oravapojad rsk.

Üks kask neil kasvab õues

re: kukepildid

Käisin vinoteegis Tigu Katu veine maitsmas. Veinid mulle meeldisid küll ja ma juba väga ootan, et neid Eestis osta saaks, aga ma pean ausalt üles tunnistama, et tegelikult ei tea ma veinidest nii palju, et söandaks sõna võtta. Veine ma ei mõista. Raamatuid, vat raamatuid ma mõistan. Seega on mul selle veiniõhtu kohta ütelda järgmist:

kui teie ka arvate, et Karlsson on poiste raamat ja Pipi tüdrukute raamat, siis on Lindgren teid lihtsalt alt tõmmanud. See ei loe, et mõnele poisile meeldis lapsepõlves Karlssoni raamat rohkem kui Pipi raamat (tüdrukutele ka meeldis Karlsson rohkem) ja see, et tüdrukud loevad poiste raamatuid küll, aga poisid tüdrukute raamatuid mitte, pole tegelikult asjakohane argument.

Oluline on see, et Pipi raamat oli täis äkšõnit, mereröövleid, kuldrahasid, laevu ja hobuseid, jõuga ärapanemist ja muud poiste värki, ilma igasuguse "liigse" tundlemisteta, samas kui Karlssoni raamat rääkis tegelikult suhetest ja tunnetest. Väikevend ootamas ja kurvastamas ja Karlsson, kes lendab kohale kui ise heaks arvab ja kõik etteheited oma väikese paksu käe hooletu liigutusega eemale heidab - kas see ei tule teile tuttav ette? Naistekatest?

Ühesõnaga, Pipi on tegelikult poistekas, ainult et kuna seal on peategeleseks tüdruk, siis poisid seda kahjuks ei taipa. Ja Karlsson on täitsa hea naistekas, ainult ärge seda poistele öelge, muidu nad arvavad, et neil ei kõlba seda lugeda.

Kristus on üles tõusnud!

Vaatasin Suurel Reedel telekast Manchester Passionit. Mulle idee meeldis. Jeesus saabus Manchesteri jalgrattal, tervitas oma jüngreid tänavakambaliku käsipihku-embus-õlalepatsutusega ja pidas õhtusöömaaega kohaliku kiirtoiduputka juures. Teisest linnaservast tassiti keskväljaku poole hiiglaslikku risti, mida ka saatsid kaamerad ja reporter mikrofoniga, kes siis osalejaid intevjueeris: "Mida teile tähendab rist ja mis te muidu asjast arvate?" Raekoja ees oli üles seatud lava ja hiiglaslik ekraan, kust osalema palutud linnakodanike mass sai jälgida nii Jeesuse kui risti teekonda saatusliku lõpplahenduse poole. Hästi palju siin-ja-praegu vihjeid. Jeesus sai reedetud, märulipolitseinikud võtsid ta kinni ja kiiresti salgas Peetrus ta kolm korda maha. Siis vahetas saatejuht pealaval oma tagi lipsuga ülikonna vastu ("Ma tahan ju võimalikult hea välja näha, kui Jeesus siia jõuab") ja muutus kohtumõistjaks, kelle palge ette tiriti oranžis vanglatürbis Jeesus. "Kelle ma vabaks lasen, Jeesuse või röövel Barabasi?" küsis ta väljakule kogunenud rahvahulgalt. "Barabasi! Barabasi!" karjus rahvas.

Sel hetkel muutus asi minu jaoks järsku väga häirivaks.

"Mida Jeesusega teha?" - "Risti lüüa! Risti lüüa!" karjus rahvas.
OK, osatäitjad on osatäitjad, nad on näitlejad, kellele makstakse raha, et nad kurja tegelast mängiks. Mida said Manchesteri elanikud selle eest, et nad Kristuse surma mõistsid? Niipalju kui mina aru sain, lubati neil lahkesti tasuta osaleda.

Tähendab, ma saan aru, et näitleja tahab mängida Juudast või Pilatust, kui Jeesuse osa on juba võetud, aga kes TAHAB kehastada massiliiget, üht neist "kes ei teadnud, mida nad teevad", skandeerimas "crucify, crucify"? Kas rahvamass pole kahe tuhande aastaga vahepeal siis teada saanud, "mida nad teevad"? Kaks tuhat aastat (no paarkümmed jääb veel puudu, ok) aastat on seda lugu räägitud ja targemaks pole keegi saanud? Võibolla mina, vana ateist, ei saa asjast lihtsalt aru, aga no, mis see kannatusmängude mõte siis on, kui mitte meenutada ja läbi elada Jeesuse ohvrit? No ja kui juba meenutada ja läbi elada, miks siis mitte ka mõningaid järeldusi teha või koguni õppida???

Kui ma mängiksin Juudast, siis oleks mul tunne, et, noh, Jeesuse reetis tema, Juudas. Misisganes ta motiivid siis ka olid. (Tal võisid olla väga head põhjused! Ka sellest on nüüd juba pea kaks tuhat aastat mõeldud ja sellest on kirjutatud kindlasti mitu raamatut, neist mõned vast ka Juudast õigustavad. Ühte ma olen kunagi lugenud.) Kui ma mängiksin Peetrust, ma mõtleks, et tema, Peetrus salgas Jeesuse maha, ei tea, kas mina tema olukorras oleks sama teinud.

Aga kui ma mängin rahvamassi, kes skandeerib "crucify, crucify" siis pean ma ju aru saama, et need olime meie, meie, inimesed massi hulgas, kes saatsid ristile Jeesuse, mitte röövel Barabase. Mitte nemad, meie. Ja siin me nüüd oleme, taas samas situatsioonis, ja meile antakse valida...
ja me valime, et löödagu Jeesus risti.

Kas mitte keegi ei elanud niipalju sisse, et hüüda: "Lase Jeesus vabaks?". Kas mitte keegi ei tundnud end niipalju kõrvaltvaatajana, et hüüda "Lase Jeesus vabaks?". Kas kõik kohaletulnud SOOVISID, et Jeesus risti löödaks? Või nad lihtsalt tegid, mida neilt oodati? Kas seal rahvamassis oli ka mõni, kes massiga kaasa ei läinud?

Masside psühholoogia.

Mida rohkem ma sellele mõtlesin, seda enam see mind häiris. Seal oli linnaväljakutäis rahvast, tuhanded ja tuhanded inimesed, kordi rohkem kui oli korraldajaid. Kui neile oleks pähe tulnud, et nad võivad asjade käiku muuta, poleks keegi suutnud neid takistada. Kas kellelegi ei tulnud pähe mõtet seekord teisiti teha? Keelduda olemast loll rahvamass? Kasvõi mängult, ainult seekord? Kristuse mälestuseks? Näidata välja kahetsust, et läks nii? Või ei uskunud keegi, et sellest midagi välja tuleb? Või nad luhtsalt arvasid kõik, et NII PEAB. Seal oli koos SELLINE JÕUD, ja ükskõik mida igaüks neist tundis või mõtles, hulgana allusid nad vastuvaidlemata korraldajate käsklustele, ja kui anti märku, siis määgisid, "Crucify, crucify"

OK, võibolla kristlus selles seisnebki, et nii pidi minema ja vaata kui tore ja muuta niikuinii midagi ei saa, aga... et kui Ta uuesti tuleks, siis tuleks sama teha???

Jah, võibolla me lihtsalt ei ole kahe tuhande aastaga sugugi muutunud, meie, rahvamassid. Me oleme vere- ja vaatemänguhimulised, me teeme, mida meilt oodatakse, me tormame lambakarjana sinna, kuhu karjakoerad meid hauguvad. Ja piisab ühest ettevõtlikust ja karismaatilisest isikust, kes söandab haarata liidrirolli, et ajada meid karjana sinna, kuhu me oma peaga ilmaski ei roniks. BBC sobib ka;)

Nojah, eks te mõelge selle peale, kui Saku Suurhalli lähete. Minul pole piletit.

mis te maksite maamaksu juba enne tänast ära või?

No ma ei tea, mis paanika see nüüd olgu, "Täna on maamaksu laekumise tähtaeg, aga paar päeva tagasi oli pool maksu on veel laekumata." Lehes, telekas... kas teie maksate siis maksud enne tähtaega ära või? Kui täna on tähtaeg siis täna tulebki maksta, kesse rumal siis varem maksab? Mind tõesti paneb imestama, et pooled inimesed on maksu enneaegu ära maksnud. Internetipangas saab ju nii hõlpsasti määratud tähtajaga tulevikumakseid teha. Mina tegin maksekorralduse ära siis, kui maamaksuteade tuli, tänaseks. Nii et pommuudise avaldamise ajal oli MINU maks igastahes juba makstud. Firma maamaksukohustuse kattis niikuinii ettemaksukonto jääk. Noh, ja nende maamaks loeti ka ju alles täna tasutuks, kes tulumaksutagastuse maamaksu katteks jätsid. Homme hommikul on mõtet vaadata, palju maksu tasumata jäi.