teisipäev, 1. mai 2012

seal, kus lõpeb mõistus, algab raudtee: AS Elektriraudtee

Vanasti, siis kui leiutati rongid ja nende uksed, käisid rongiuksed lahti. Kõik uksed.
Mõned aastad tagasi selgus ühel päeval, et pooled uksed peatusse jõudes ei avane. Pikapeale siginesid rongi ka sildid "need uksed avanevad ainult madalale platvormile" ja "need uksed avanevad ainult kõrgele platvormile". Üksvahe oli mul mitu korda vaja Pääskülast kaugemale, sinna Keila ja Klooga poole sõita, ja et sealpool on kõrged ja madalad platvormid segiläbi, siis tuli alati pikalt mõelda, et kus uksest ma sisse saan ja kust uksest maha. Kellel vaja midagi veeretada, saab aru, kui ebamugavaks see elu tegi. Minul oli jalgratas, mõnel teisel lapsevanker... et mõni võiks nii loll olla, et tahaks ratastooliga rongis sõita, seda ilmselt keegi ei arvagi. Noh, mõnel rongil on isegi mõne ukse kõrval kena jalgrattalogo: et ole lahke, siia saad mugavasti oma ratta panna, spetsiaalne jalgrtattahoidik on kohe ukse kõrval (kui sul vaid õnnestub oma ratas läbi manööverdada nendest toredatest lükandustest, mis ilma kinni hoidmata lahti ei seisa, nii et sealt läbipääsemiseks oleks vähemalt kolme kätt vaja). Ainult et see jalgrattalogoga uks jaamas ei avane. Sisse-välja saad vaguni teisest otsast. Ja kui sisened ühtsorti platvormilt ja väljud teistsorti platvormile, siis pead kunagi oma ratta või lapsevankri läbi terve vaguni veeretama, kusjuures ega need vahekäigud nii väga laiad nüüd ka pole. Ja mõnikord on rong nii täis, et inimesed seisavad seal vahekäigus püsti. No saate isegi aru, kui tore on sealkaudu midagi veeretada.

Aga, nagu populaarne telereklaamgi väidab, SEE POLE VEEL KÕIK!

Viimati, kui ma rongiga sõitsin, seisin kõrgel perroonil hämmelduses ukse eest, millel ilutses silt "see uks avaneb ainult kõrgele platvormile" ja mis ei avanenud. Noh, jõudsin teise ukseni, mille silti polnud näha, sest see uks oli avatud, ja sain siiski rongi peale. No seal peatuses oli päris palju rahvast ja niikaua kui need kõik sisenesid, jõudsin minagi avatud ukseni.
Kui piletimüüja minuni jõudis, olin nahhaalne ja küsisin, miks uks ei avanenud. Selgus, et neil on nüüd selline kord, et Lillekülas, Kivimäel ja Pääskülas avanevad ainult need uksed, mis avanevad ainult madalale platvormile, kuigi nii Lillekülas, Kivimäel kui Pääskülas on KÕRGED platvormid. "näe, ustel on ju sildid ka". Tõepoolest, nendele toredatele lükandustele oli tõesti mingi kontoriformaadis paberilipakas kleebitud. Minu kohalt vaguni keskel polnud muidugi näha, mis sinna kirjutatud oli. "Aga miks?"- "Meil on nüüd selline kord".

Lubatagu siinkohal deklameerida:

ja müüja vastas: torti on
meil mitut sorti torti on
kuid sina oled Skorpion
ja sinule me torti ei müü,
sest nii on kord,
ei meie süü.

me tordid Talnast tellime
ja neil seal kord on selline
et torti saavad Kalad ja
Vähk, Neitsi ning Veevalaja!

ja läheme looga edasi. Mina uurisin piletimüüja käest välja, mis uksest ma Pääskülas välja saan ja hakkasin raamatut lugema.
Kivimäel tõusis üks suurem seltskond noormehi ja suundus kõrge platvormi uste juurde. Niipea kui esimene neist lükandukse avas, sõitis uksele kleebitud info muidugi seina sisse. Piletimüüja müüs rahulikult pileteid ja ei öelnud midagi. Valjuhääldid olid terve reisi jooksul, kui ma ei eksi, vait, päris kindlasti ei kuulutanud nad kordagi, et torti saavad Kalad ja Vähk, Neitsi, või, seesamunegi, et uksed, mis avanevad kõrgele platvormile, ei avane Lillekülas, Kivimäel ja Pääskülas.
Rong peatus, kõrgele platvormile avanevad uksed kõrgele platvormile ei avanenud, poisid ootasid natuke, siis püüdsid vaguni teise otsa jõuda, et väljuda madalale platvormile avanema pidanud ustest, mis olid avanenud kõrgele Kivimäe platvormile, aga rong pani ka need uksed kiiresti kinni ja võttis paigalt. Poisid jäid rongi.

Ja mina mõtlen, miks, miks, MIKS ometi nad niimoodi teevad? Kas see on mingi psühholoogiline eksperiment? Mingi ahvide ja banaanide ja redeli värk? Kas Elektriraudtee on meid, oma reisijaid, mingile Lääne sadistlikule psühholoogiafirmale maha müünud, et need saaksid jälgida masside käitumist absurdisituatsioonides ja korraldada eksperimente, mida arenenud Lääne ühiskonnas ei lubataks teha? Nii nagu ravimifirmad siin oma ravimikatseid korraldavad?

Kas kusagil on varjatud kaamerad, mis filmivad inimeste reaktsiooni, kui nad on pika piinamise järel selgeks saanud, et peale ja maha saab SELLEST uksest, ja siis ootamatult selgub, et EI SAA!!! (HAAAHAAAHAAA!)

või on kusagil mingi teadlane, kes tõmbab kaustikusse kriipsukesi ja jälgib, kas infopuuduse olukorras hakkavad eestlased lõpuks üksteisega vabatahtlikult suhtlema ja üksteisele infot jagama? Et piletimüüjal oli seepärast keelatud reisijate infot jagada, kust uksest väljuda ja rongi valjuhääldisüsteemist ka seepärast midagi ei öeldud, et see oleks eksperimendi ära rikkunud, uurijad tahtsid näha, kui kiiresti kaasreisijad hakkavad üksteist hoiatama ja et millal inimesed hakkavad rongis paaniliselt kõiki ülesriputatud infokandjaid uurima. (Seal on ju infotahvlil rongiplaane ja sisekorraeeskirju, lisaks on ülal akende kohal nooltega viidad -> kõrgele platvormile ja <-madalale platvormile, ühesõnaga, silte, mida uurida, on seal küll ja küll. Võid terve rongisõidu ajal ringi kõndida ja silte lugeda. Misasja sa istud nii palju, tõuse püsti, kõnni ringi ja loe sildid läbi!)

ja kuidas, KUIDAS ometi said nõuka-ajal kõik rongid kõiki uksi avada ja kõik inimesed said rongi ja rongist maha ja mis hirmus asi on küll juhtunud, et 21. sajandil pole see enam võimalik?

9 kommentaari:

udupea ütles ...

ma arvan nad teevad seda meelega, nad tahavad viimasedki sõitjad eemale peletada, et saaks rongiliikluse eestimaal ära lõpetada.

Küü ütles ...

Tundub küll, et nurga taga peab järjest peenikest naeru absurdisoonega lavastaja:
http://www.tallinnapostimees.ee/827510/elektriraudtee-paneb-soitma-aeglased-kiirrongid/

sesamy ütles ...

... minu küsimus hoopis teisest vallast: mis värsid siin vahepeal tsiteerimisele kuulusid? väga vinged :)

sofie ütles ...

Sesamy, ettekandmisele tulid elava klassiku surematud värsid! Hando Runneli lasteluule. "Läks tordipoodi skorpion":)

Anonüümne ütles ...

Too päev kui mõnes jaamas hakkasid kõrgele peroonile avanema madalad uksed nägin hommikul rongis ühte naisterahvast paari väikese lapse ja suure kotiga. Kuulas püüdlikult, mis enne jaama öeldi uste avanemise kohta ja läkski laste ja pampudega sinna ootele.
Paraku oli tookord ekstra nüansiks see, et uus kord rakendus tegelikult alates 14:00 aga mögafonides käiv teadustus oli juba varakult ära vahetatud, seega teadustus valetas ja maha nad seal jaamas ei saanudki.

Teine meeldejääv sündmus oli paar päeva hiljem kui hommikul suur rahvamass oli Tondil maha minemas ja konduktor käis aegsasti teadustamas kõigile, et siin avanevad nüüd madala perooni uksed! Kõik see pool vagunitäit rahvast reastus kenasti sinna ootele aga loomulikult avanesid, ilmselt harjumusest, siiski kõrge perooni uksed. Enne järgmist jaama võis veel korra näha konduktorit kes ahastuses ohkas "mida nad küll teevad??" ja siis selgitas kõigile, et no seekord tõesti avanevad madala uksed! Enamik inimesi eelistas jääda ootele seekord siiski umbes vaguni keskele :-)

Omaette tore teema on rongiinfo telefon, mis üldiselt omab vähem infot kui reisjad ise. Näiteks täna väitsid nad mu ämmale, et viimane rong läks välja 27 minutit varem. Kui ämm vastas, et ta on tegelikult juba poolteist tundi oodanud ja 27 minutit varem läinud rongi oleks ta näinud nenditi, et paraku on neil just selline info ja rohkem ronge antud päeval ei liigu. Veidike hiljem oodatud rong ikkagi saabus.

Jüri Kolk ütles ...

sõitsin hiljuti sauele ja sain kogemata rongist maha ka. uskusin, et see on ajutine, seotud mingite perroonide ümberehitamisega peoonide poolt. et hiljem muutub kõik taas inimlikuks. kui ratastooliga, veidi lühinägelik (umbes nagu enamik üle neljakümneseid, kui nad on prillid koju unustanud), natuke kõva kuulmisega (umbes nagu mina) inimene rongisõiduga ilma kõrvalist abi palumata iseseisvalt hakkama saab, siis peaks talle medali andma, usun ma.

EESTIMAA BLOGI ütles ...

Siis on Teil veel vedanud kui mingigi info on! Edelaraudteel ei suudeta isegi üles panna silte, kus lühikesed platvormid kirjas.

Aga infosegaduse jm kohta - eks kala hakkab mädanema peast...

Paljassaarest palju pilte? Mis rohkem meeldib seal?

Head jaanipäeva!

Anonüümne ütles ...

Paradoks on see, et nüüdsel ajal avanevad reeglina kõik uksed kõikidel perroonidel...ja vahet pole. Raske mõista tõesti, et kellele ja miks neid inimkatseid vaja on. Elu Eesti moodi!

Kaur Virunurm ütles ...

Ma sõitsin ka rongiga.. Kevadel. Jalgratas oli ka kaasas. Ja suuuuur rattakott.

Veeresin Ülemiste jaama, suht tülikas on neist kandilisist rampidest üles ronida, ja jäin rongi ootama. Kuni kaasasolnud daam leidis suva posti pealt A4 formaadis sildi, et see platvorm on remondi tõttu suletud ja rong väljub teiselt poolt.

Mul oli aega palju, sain rattaga alla ja raudtee alt läbi ja teisele perroonile. Ja jäin jälgima mängu, kus saabub järgmine reisija, ronib valele perroonile, võtab sisse puhkeasendi. Virgub õige perrooni rahva kisa peale, leiab A4 ja tuleb üle.

Miks, fakk, ei saanud nad panna vale perrooni sissepääsu lihtsalt kinni? Meeter triibulist linti oleks kogu jama lahendanud.

A ei, nemad eeldavad, et sa lähed ja leiad üles nende A4. Ja et sul on siis nii palju aega, et teisele pole üle saada...