Suvi on suurepärane ja meie suvine lühendatud tööaeg veelgi suurepärasem. Täitsa nigu puhkus, pealelõunal määrid end päikesekreemiga sisse ja suundud randa. Ma käisin terve eelmise nädala iga päev Paljassaares. Äge oli.
Aga nagu pärast päris puhkust koguneb tegemata tõid ja tähtajad hakkavad kaela kukkuma ja nagu pärast päris puhkust istun ma nüüd õhtuti kauem tööl ja üritan oma aruanded parlanksi saada.
Meie üldtelefon röögib nagu pöörane üle kogu kontori. Muidu on sekretäri töö seda võtta, aga sekretär läheb peale lühendatud tööpäeva lõppu ära koju - või randa - ja telefon jääb üksi karjuma. Minu närv ei kannata lasta sel heliseda, parem võtan toru oma tuppa ja vastan. Äkki on mõni kõne tõesti hädaline? Ja noh ma üldse arvan, et kliendi vastu peaks olema nii kena kui vähegi võimalik. Kui ta loodab, et ta peale tööaja lõppu veel siit infot saab, siis nii palju infot, kui mul on, ma talle ka annan. Enamasti seisneb see "nii palju infot kui mul on" küll selles, et "helistage homme tööajal ja keegi vastab teile asjatundlikult", aga eks ole seegi ju parem kui mitte midagi? Mulle küll meeldiks saada kutsuva tooni asemel teavet, millal oleks õigem aeg helistada.
Aga pagan neid helistajaid on peris palju. Ja mul on hetkel ka niisugune keskendumist vajav töö käsil, segab, kui kogu aeg mõttelõng katki kistakse. Nii ma siis üritan minu käsutuses oleav info helistajale kohe kiiresti edasi anda: "Meil on tööpäev läbi, kui te helistaksite homme vastuvõtuajal, siis leiaks kellegi, kes teile vastata oskab."
Mispeale KÕIK helistajad ütlevad aitäh, aga... ja seletavad oma probleemi mulle ära. Aga mina juba lootsin, et ma saan oma bilansi juurde tagasi pöörduda... ja nende probleemide lahendamisega tegelevad meil teised inimesed, keda siin parajasti pole ja kelle tööd mina teha ei oska. Nii et pärast probleemi ärakuulamist ei oska ma ikka paremat nõu anda, kui et helistage homme tööajal!
Aga kõige hullem on see, et iga helistaja helistab esimest korda, aga mina seletan juba kümnendat korda: meil on tööpäev läbi, laske mul tööd teha! ja närv hakkab üle viskama.
Kes täna veel helistab, saab sõimata!
kolmapäev, 15. august 2007
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar