Tallinn Pride

Pidistajaid oli küll rohkem kui laulupeol!
Muidu ei juhtunud midagi huvitavat. Peksa ei saanud. Kõik tuttavad osavõtjad olid muuseas jumala heterod. Nägin ainult kahte Pride'i särki (mida sel aastal olevat tellitud rekordarv) - üks oli minu seljas. Ja miks mina sina läksin? ma päris täpselt ei tea. Miski ei veennud mind, et geiparaad on just see asi, mis meil siin Eestis homode õigusi aitab edendada. Et geiparaad on meil siin Eestis üldse õige asi - Justin arvas päris teraselt, et siuke show ei käi eestlase iseloomuga hästi kokku. Aga see sallimatusevaht, mis siinseal üles kohus, ajas mu vist vihaseks. Viimane piisk oli koolidirektor Märt Sultsi sõnavõtt SLÕhtulehes (mäherdune labasus, häbi, koolidirektor!). Ja mul on natsa kahju ka, et polnud loosungit MTÜ Toetavad Heterod või midagi muud sellist, mis oleks rõhutanud, et see ei olnud ainult homode üritus, et sellel vähemusel on meie, enamuse seas, toetus olemas. Et kõik heteroseksuaalid ei vihka homosid, et me tõesti sallime. Ütleme välja, valju häälega, et sallime. Selleks läksingi ja marssisin, et oleks valju häälega välja õeldud. Sest muidu kõlab valju häälega ainult nende jobude arvamus, kes oma sallimatust väljendavad.
Ja natuke hirm oli ka:) Siis selleks kah läksin, et hirmust üle olla.