Võibolla sealtsamast kust lapsed? Lasteaiast. Kui ranitsaga, siis koolist?
Mõne müüdi kohta on mul hüpotees olemas. Näiteks see 0,75 meetrit, mis jalakäijale tulevat jätta. See on väga levinud müüt. Tihti, kui ma sattun kellegagi vestlema kõnniteel parkimise lubatavuse teemadel, ajab mu vestluskaaslane mingit jura, ja et vestlus uuesti loogika rööbastesse saada, tsiteerin ma liikluseekirja:
Asulas tohib (...) parkida ka: (...) osaliselt või täielikult kõnniteel, kus seda näitab vastav liikluskorraldusvahend, jättes jalakäijale seal vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba.Ja pooltel kordadel parandab vestluskaaslane mind siis: mitte 1,5 vaid 0,75!
Nii mõnelgi korral on minu vestluskaaslaseks olnud politseinik või 110 telefonile vastav politseikorrapidaja. Peab ütlema, et kui NEMAD oma 0,75 m versiooniga välja tulevad, siis see teeb küll pahaseks. Olgu tavaliiklejaga kuidas on aga POLITSEILT ootaks nüüd küll, et nad seadust tunneks. Ja häda on see, et nad ise arvavad, et TUNNEVADKI ja vaidlevad mis kole ja lihtsalt ei usu mind.
Vat mul on hüpotees, kust nad selle 0,75 võtnud on. See on nimelt esimene number, mis liikluseeskirja peatumise ja parkimise peatükis esineb. Ma mõtlen, et need inimesed on võibolla liikluseeskirja oma silmaga näinud ja seda sirvinud, aga peatumise ja parkimise peatüki esimese paragrahvi läbilugemise järel on nad ära väsinud ja pooleli jätnud; ja nad pole tähele pannud, et selle 0,75 ees on kirjas "teepeenral".
Vara väsisite, mu kullakesed! Teepeenar pole kõnnitee! Kõnnitee koht on alles ees! Ei mina tea, kuidas jalakäija teepervel poole kitsamalt läbi saab, kui kõnniteel, aga kõnniteel käsib liikluseeskirja §143 igatahes jalakäijale poolteist meetrit vaba ruumi jätta.
Huvitav on see, et vaidlus kolmveerand meetri ja pooleteise meetri üle puhkeb tavaliselt kohas, kus autojuht pole jalakäijale ÜLDSE ruumi jätnud;) Ja KÕIK, kes minuga pooleteise meetri üle vaidlema hakkavad, unustavad täiesti ära seaduseparagrahvi esimese poole.
Müüdipurustamise korras tahaks veelkord seda kõnniteel parkimise asja seletada.
Kõigepealt, kõnniteel EI TOHI parkida. See on reegel. Selle reeglil on erand: kui kõnniteele on parkimiskohad maha märgitud või on üles pandud lisateatetahvel 86 "Parkimsviis", mis näitab, et parkida tuleb osaliselt või täielikult kõnniteel. SEALJUURES peb ikkagi jalakäijale jääma 1,5m vaba ruumi.
Ja teate, mis? MÕLEMAD tingimused peavad täidetud olema. Peab olema parkimist lubav liikluskorraldusvahend JA poolteist meetrit peab jalakäijale vabaks jääma.
Inimestele, keda segab, et mõnes kindlas kohas parkivad autod ühtelugu kõndimist segavad, tuleb vahel mõte, et sinna peaks parkimist keelava liiklusmärgi üles panema. Aga liikluskorraldajad ei tee seda. Ja ma saan nüüd aru, et õige kah. Ega me ei riputa ju ka linna täis märke "siin üle 50 km tunnis sõita ei tohi". Märgi paneme hoopis selle koha peale, kus juhtumisi tohib kiiremini sõita.
Parkimisega kõnniteel on sama lugu. Kui näete märki, et võib parkida, siis parkige. Muidu ei tohi.
3 kommentaari:
ma sellest teepeendra asjast saan aru küll. need on ju maanteede ääres. seal tavaliselt väga palju inimesi jala ei käi ja kui keegi peatab auto, et metsas põõsa taga ära käia ja pargiks poolenisti tee peale, siis sõidaks mõni auto sellele seisvale autole otsa. üldjuhul on maanteedel rohkem autosid kui jalakäijaid.
aga sa oled maru tubli! ma muutkui loen ja imestan, kui tubli. kui kõik viitsiksid teistele seadust seletada, siis oleks maailm parem paik, ma arvan. samas võiksid sellega vahelduseks ka need liikluspolitseinikud tegeleda, kes põõsa taga ohvreid varitsevad. (aga enne nad peaks need liikluseeskirjad lõpuni läbi lugema muidugi)
No aga neid tänavaid ju täitsa jagub, kus terve, paraku küll isegi juba kitsas, kõnnitee on kinni pargitud. Nüüd, kui tihtipeale vankriga jalutan, märkan seda üha selgemini. Hmm, ka rulluisutades märkab seda päris hästi. Mis siis tegema peab, helistama kuhugi või liigitama paratamatuste alla?
vinge!!!
Postita kommentaar