kolm purki moosi

Kui ma täna poest tulin, käis esimese korruse trepimademel miski sebimine, naabrinaine üritas koos ühe noormehega külmkappi uksest välja tõsta ja kurtis, et oleks ühte meest appi vaja, näe sellest pole ju kusagilt kinni hoida. Külmkapp oli veel korteris läve taga, nii et mahtusin siiski oma jalgrattaga sealt mööda teisele korrusele. Naabrinaine läks samal ajal kolmandale korrusele 25nda korteri meest otsima. No mis sa teed ära, meesteta maja.
Panin ratta tuppa ja läksin aitasin sellel noormehel külmkapi ukse all ootavasse kaubikusse tassida. Ma mõtlen, et oli vist külmikuparandaja või midagi. Vanatädi aitas ise kah muudkui kaasa, kuigi me ütlesime, et see külmik on täitsa kerge ja mingu eest ära, hoidku ust lahti või midagi... No oli tõesti kerge kapp, jalgratas koos toidukraami täistopitud pakiraamikottidega on hulga raskem.
Naabrinaisel oli nii hea meel, haaras mul ümbert kinni ja kallistas ja tänas mind, et näe, uskumatu, saimegi kapi autosse. Minul oli jälle omakorda tema heameelest hea meel, ütlesin talle, et näedsa, ma olen mehe eest väljas küll;)
Natukese aja eest tuli vanatädi ja tõi mulle kolm purki moosi kah. Aga minu jaoks oli piisav tänu see, kuidas ta mind kallistas ja kuidas ta rõõmustas. Moosi eest olen nüüd mina talle võlgu:)
P.S. Telakas näidatakse filmi "101 dalmaatsia koera". Dr House'i usaldusväärsus on minu jaoks igaveseks hävitatud.