laupäev, 13. oktoober 2007

Älis ei ela enam siin...

Mu blogi loetavus on taevasse tõusnud: inimesed käivad ja tahavad teada, mis Älissist edasi sai. Ma tahaks teile teada anda küll ja eks isegi tahaks teada, aga see, kas politsei teda kuidagi karistas või ei, on nüüd politsei ja Älissi vaheline asi, see võib meid huvitada, aga politsei ei pea seda mulle ega teile ütlema, või äkki isegi ei tohi öelda. Minu jaoks pole see ka eriti tähtis, ma arvan, et oluline on, kuidas Äliss edaspidi pargib. Kui ta edaspidi enam kõnniteed kinni ei pargi, siis pole ju oluline, kas ta läks tol õhtul koju, kontrollis oma krundi piirid üle, luges liikluseeskirja ja jõudis ise järeldusele: kurat, mul polnudki õigus; tuleb välja, et ma ikka ei saa seal parkida; või võttis temaga ühendust keegi politseist ja selgitas talle, et tal polnud õigus ja ärgu enam seal parkigu, või seletas seda talle keegi linnaosavalitsusest... On ju võimalik ka selline variant, et Äliss saab kõnniteel parkimise eest trahvi, mispeale ta saab jube vihaseks ja otsustab, et sitta sest trahvist, jaksasin maja osta, jaksan ka trahve maksta - ja pargib edaspidi NIMME alati kõnniteel, mitte ainult kodu juures, vaid ka igal pool mujal, kus saab. Noh ja see variant on veel ka, et Älisile keegi ei ütle, et ta tegelikult ikka rikkus tol õhtul liikluseeskirja ja ta jääbki jäärapäiselt uskuma, et kõnnitee on tema oma ja pargib sel tuima järjekindlusega edasi, aga see on rohkem teoreetiline variant, ma teen kõik endast oleneva, et selle tõenäosus kolaki nulli langeks.
Täna näiteks sõitsin pealelõunal Nõmmelt läbi ja veendusin, et Älisi auto oli pargitud viksilt ja viisakalt teisele poole nurka, Jaama tänavale, sõiduteele kõnnitee kõrval täpselt nagu liikluseeskiri parkida käseb. Raudtee-tänava poolne kõnnitee seal, kus me temaga vaidlesime, oli ilusti autodest puhas ja ka pisut kaugemal, Sõõrikukohviku pidusaali ees parkisid autod nii, et jalakäijatele oli jäänud... noh, poolteist meetrit vast mitte, aga ikka rohkem kui kolmveerand meetrit.
Nii et võib ka olla, et Älisiga on nüüd korras; aga nagu te ise teate, neid kõnniteel parkijaid on ju kõik kohad täis. Ja tuleb välja, et polegi mina ainuke, keda see segab, peale minu on linnas veel jalakäijaid, osad neist lapsevankritega. Nii et Sisalikule tahaks tingimata vastata: ei tohi paratamatuse alla liigitada! Võib helistada 110 ja teatada politseile liikluseeskirja rikkumisest; aga... ma peaks sellest pikemalt kirjutama. Mul on kogemusi;) Ja Margusele tahaks kah kohe pikalt vastata, selle autojuhi aspekti asjus. Ja muidugi, kui peaks juhtuma, et ma Älisi kohta ikkagi mingit huvitavat infot saan, tingimata jutustan teile ka. Nii et natuke võibolla elab ka Älis veel siin, sest teate ju isegi: kui on palju-palju aastaid olnud sulle naabriks Älis...

2 kommentaari:

BC ütles ...

kirjutasin sinu tublist algatusest ka enda wrongparking blogis! http://wrongparking.blogspot.com/ tubli oled! jätka aga samas vaimus. loodan et sa selle kõige pärast väga palju stressi läbi elama ei pea - seda nüüd poleks küll vaja :D

sofie ütles ...

Nägin, nägin! No ma ju pidin vaatama, et kust see ennekuulmatu lugejate hulk minu juurde tuleb! Ja aitäh toetuse ja tunnustuse eest kõigile kes on kommenteerinud ja kõigile, kes mind linkinud on. Nii tore on teada, et see, mis ma teen, läheb kellelegi korda ja tundub vajalik ja et mul on mõttekaaslasi.
Tegelikult - olen lausa kõrvust tõstetud!