Sel nädalal olen ma töö olnud hõivatud põhiliselt sellega, et üritan vastata audiitorite sürreaalsetele küsimustele aastaaruande kohta, mida ma pole koostanud. Mu oma firma audiitoritele vastas eelmine raamatupidaja, kes aastaaruande tegi. Kuigi ma üritasin end auditi tegemisel kampa sokutada, läks meie oma audit siiski minust täitsa valutult mööda. Keegi mind sinna ei tahtnud ja ega jooksva tööga oli omajagu tegmist, uus inimene nagu ma olen. Polnud aegagi seal kõrval passida. Aga siis hakkasid uudishimutsema emafirma audiitorid. Ja kohe põhjalikult, nii nagu auditeeriks nad meid endid, mitte me emafirmat. Ei loe midagi, et me oleme juba teise autiitorfirma poolt auditeeritud.
Ma küsisin eelmise raamatupidaja käest, kust ta sai selle numbri, mis emafirma audiitorite meelest emafirma numbriga kokku ei lähe. "Ei tea," vastas tema. No kuidas ma seda kontrollin???
No ma siis püüdsin kõigile neile küsimustele vastuseid leida. Sain ise ka kõvasti targemaks. Hea on ju juba ette teada, et mingit aruannet on võimalik saada ainult täpselt aastavahetuse ööl, hiljem programm neid andmeid sellisel kujul enam ei väljasta. Olen avastanud võimalusi programmist andmeid saada. Olen võidelnud programmiga, mis tahab asju teha omamoodi, mitte nii nagu seadus nõuab. Olen olnud sunnitud õppima asju, mille õppimine muidu teadmata ajale edasi oleks lükkunud. Nüüd lükkus edasi ainult käibedeklaratsiooni esitamine, aga mis siis, meil on niikuinii ettemaks, nii et Maksuamet ei pahanda, kui ma maksu tagasiküsimist veidi edasi lükkan. Ja tegelikult tuligi peale seda suurt uurimistööd palju parem käibedeklaratsioon;)
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar