Kui oled pearaamatupidaja, siis tuleb sul loomulikult arvestada sellega, et suvalisel eluhetkel helistab sulle ülemus tähtsa küsimusega: "mis me registreerimisnumber on? Ja käibemaksukohuslase number? me vist käibemaksukohuslased ei olegi?" (oleme küll). Ja kui see eluhetk juhtub olema näiteks õhtul, kui sa süvenevas hämaruses ja algavas vihmas parajasti jalgrattaga kodu poole väntad, siis mõistagi ei jõua sa end ära kiruda, et pärast pooleaastast töötamist uues kohas polegi sa veel oma alati-kaasas-kantavate-asjade hulka lisanud paberilehte asutuse registreerimis-, käibemaksukohuslase-, riigiraamatupidamise tehingupartneri-, konto- ja muude olulisemate numbritega*. Rääkimata siis ilmselt käibe- ja kasuminumbritest ja muudest tähtsamatest majandusnäitajatest. Mh. Kõrge ülemus emafirmast arvas, et igakuine laenu- ja liisingukohustuse suurus ning pangalaenu lühi- ja pikaajaline osa on ometi nii tähtsad numbrid, et NEED võiks pähe õppida;)
Ma ei jäta ühtegi numbrit meelde. Kord me arutasime seda asja ühe kolleegiga - kui sa ainult numbritega töötadki, siis on tähtis, et sa nende miljonite numbrite seast õigel ajal õige numbri üles oskad leida, või tead, kuidas arvutada. Elementaarne tööhügieen ei luba raamatupidajal oma aju risustada kõigi nende numbrite meeldejätmisega, millega tal iga päev tegelda tuleb. Ülemus, kes ainult kõige tähtsamate numritega kokku puutub, tema võib endale lubada numbrite päheõppimist, kui meie hakkaks seda tegema, me läheks lihtsalt lolliks.
* Sedasama paberilehte, mille ma tööl välja trükkisin ja lauale käepärasesse kohta asetasin ja mille koopia ülemus endale võttis;)
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
ma arvan, et raamatupidajad jaotuvad kaheks: ühed kes teavad noid numbreid peast ja teised kes ei tea. mu ema, kes oli eluaeg raamatupidaja, teadis peast tervet bilanssi. viimane töökoht oli tal transpordifirmas ja ta teadis peast kõikide autode numbreid, mis neil firmas olid.(nüüd on ta pool aastat pensil). mina ei tea isegi meie auto numbrit.
Postita kommentaar