Ma parandasin just dušiotsiku ära. See hakkas paari päeva eest käepideme vahelt vett välja ajama. Ma juba kujutasin ette, et ma pean hakkama otsima torumeest, kes tuleb kohale, võtab visiiditasu ja ütleb, et tuleb uus toru hankida, siis ma pean uut toru ostma ja siis tuleb jälle torumees kutsuda seda paigaldama... õudne, õudne. Nii õudne, et kruvisin dušiotsiku küljest ära ja vaatasin, mis seal sees on. Noh, kõigepealt oli tihend ja siis oli veel üks ...asi. Kruvisin tagasi, ikka ajas vett välja. Kruvisin uuesti lahti, võtsin tihendi ja selle teise ...asja välja ja tuli välja, et seal oli veel üks ...asi. Kui ma selle ka välja võtsin, hakkas paistma kummivoolik. Siis ma tegin veel ...niimoodi ja siis ma panin need ... asjad niimoodi tagasi, et kummivooliku serv nende vahele jääks ja kruvisin ja ... ja siis panin tihendi ka kohale ja kruvisin dušiotsiku tagasi ja oligi korras. Üldse ei aja enam vett vahelt välja. Jube lihtne, onju!
See oli väga tähtis, maailmanägemust muutev kogemus. Seni ma olin kogu aeg arvanud, et torutööd - need on sellised erilised tööd, milleks on tingimata torumeest ja torumees, see on jällegi üks väga eriline ametimees väga eriliste oskuste ja teadmistega, mis lihtinimesele kättesaadavad pole. Nüüd tuleb välja, et kõigiks torutöödeks ei peagi iga kord ilmtingimata vandeadvokaati võtma.
Selle eest, et mul jätkus söakust ise neid torusid kruvima hakata, võlgnen ma tänu kahele tarkvarapaketile: teine on raamatupidamisprogramm SAF ja esimene on arvutimäng
"Larry lõbusõidulaeval". (Ma loodan, et te olete selle arvutimängu teadmiseks liiga noored või siis liiga vanad;)
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar