Elagu Ojuland

Ojuland väidab, et "parlamendiliikme töö ei ole võrreldav ühegi teise valdkonnaga" Jumala õige jutt. Muide, paadunud raamatupidajana tean kindlalt väita, et raamatupidaja töö pole võrreldav ühegi teise valdkonnaga. Muide, filmitegemine pole näiteks üldsegi võrreldav muu majandustegevusega. Ja näiteks loodusfilmide tegemine, see pole sugugi võrreldav muu filmitegemisega, tavalisest majandustegevusest rääkimata. Ometi elame me kõik samade seaduste järgi, korraldame oma raamatupidamise raamatupidamise seaduse alusel ja maksame käibemaksu käibemaksuseaduse järgi ning tulumaksu tulumaksuseaduse järgi, ükskõik siis, kas me teeme loodusfilme või majandame üliõpilaste jaoks ühiselamuid või müüme naiste aluspesu. Kõik võivad maksuvabalt esinduskulutada 2% jagu palgast, aga kulu peab olema dokumentaalselt tõendatud, muidu tuleb riigile tulumaksu maksta.
Mis eristab parlamendiliikme tööd muudest valdkondadest eriti, on fakt, et parlamendiliige teeb seadusi, st kõigile kehtivaid reegleid. Ja see, et ta on saanud tegutsemiseks rahvalt mandaadi. Neist kahest erisusest peaks minu meelest järelduma, et parlamediliige ei tohiks teha endale seadusest erandeid, ja et ta peaks seaduste tegemisel arvestama rahva arvamuse ja soovidega. Mitte nii, et "valisite minu, nüüd teen neli aastat seda mida ise heaks arvan ja kui teile ei meeldi, siis võite ju mind enam mitte tagasi valida." Rahva poolt valitu seisus kohustab ellu viima rahva tahet, mitte oma tujusid. Ja ei saa teha seadusi, et "Kõik pevad tegema nii, välja arvatud meie, kes me teil käseme nii teha."
Seega: kuluhüvitise saamiseks peaksid kulusid dokumentaalselt tõestama kõik. Või mitte keegi. Aga ma arvan, et "kõik" on mõistlikum. Ma nimelt ei kujuta hästi ette, milline kulu peale altkäemaksu veel raskesti tõendatav on. Kõigi ülejäänud kulude tõenduseks saab meil kehtestatud korra kohaselt automaatselt tseki ja kuna riigikogulane ju niikuinii abilise saab, siis abiline võib need tsekid ju klambriga kokku panna ja kantseleisse ära viia. Tõendamata esinduskulude osakaal võiks olla umbes 1% palgast, aga siis kah kõigil, mitte ainult poliitikutel.
Põhimõte on ikka seesama, mis anekdoodis: "Elagu Brežnev..." (ovatsioonid), "elagu Brežnev..." (tormilised ovatsioonid) "Elagu Brežnev ise 90-rublasest pensionist ära!"
Elagu Oljuland ise kah nende seaduste järgi, mis ta meile kehtestab.