Jagan teiega klatsijutte kah.
Eile rääkis töökaaslane, kes kellega käib. Minu juures ei käi ju keegi, aga tema juures käivad küll üliõpilased asja ajamas. Vat pidavatki käima eesti poisid emaga, eesti tüdrukud ise ja üksi ning vene tüdrukud isaga.
Loogiline, onju. Aga rabav siiski, et eri rahvuste soo- ja peredünaamika niimoodi ilmselge statistilise faktina avaldub.
Ja kui siit edasi mõelda: vene tüdrukuid võiks ju kahjatseda, et nad niisugused sõltuvad ja saamatud on. Või siis hoopis kadetseda: neil on isa. Varsti on neil mees, nende laste isa, perekonnapea, kellele loodetakse. Ja suurem iive kui eesti tüdrukutel, kes on harjunud ise hakkama saama ja meestele mitte lootma.
Mis sa teed ära.
Ise kah poleks nõus oma hakkamasaamise võimet patriarhaalse mehe vastu vahetama.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
5 kommentaari:
mhmh, ja vene poiste eest käivad nende emad, isegi kui oleks vajalik, et poiss ise tuleks.
Ja ma mõtlesin, et vene poisid ei käi üldse?
Vene poiste puhul puudus silmnähtav statistiline kalle. Aga nad ikka käivad küll, jah. Meil on tegelikult selline õppeasutus, et vene poisse on isegi suhteliselt palju kohe ja minu isiklik mulje (siin taga, kus tegelikult keegi ei käi;), on selline, et enamik kaijaid ongi vene poisid. Mina küsisin ka, et kuidas siis vene poisid käivad, aga paistab, et vene poisid käivad igatemoodi. Nii üksi kui vanematega ja mõned minu meelest ka tüdruksõbraga;)
Aga äkki eesti tüdrukutel selles vanuses isasid ei olegi enam ja emadel on pigem 101 muud äraelatamise muret?
Jah, ieska mõte on minu meelest päris õige. Et isasid võibolla pole enam. Ja emadel võib olla muid muresid, seda ka. Ise ma küll arvan, et emad üldiselt arvavad, et niisuguse tavalise asjaajamisega saavad tütred ise hakkama küll. Ja kui sinust usutakse, et sa saad vabalt ise hakkama, küll sa siis kuidagi ikka hakkama saad. Ma räägin siin oma kogemustest;)
Postita kommentaar