siin ämm

Reedel sain ma uuesti ämmaks. Nagu te isegi mõistate, on see üks meeliülendav sündmus, aga ma kardan, et selliste asjade üksiskasjalik kirjeldamine võib siiski laiemale üldsusele üpriski tüütu olla. Ja ega ma ei tahagi pikemalt pajatada. Aga ma tahaks siiski rääkida oma kahest asjasse puutuvast muusikalisest elamusest. Esiteks -pruutpaari avavalsiks esitas "vendade bänd" Louis Armstrongi "What a wonderful world"i. Bänd koosnes pruudi ja peigmehe vendadest ja sellest ainsast õest, kes pruudil ja peigmehel kamba peale on. (Vendi on rohkem, nii et osa vendi jäi veel bändist ülegi.) See oli nii armas et.
Avaloo lõppedes vabandas vendade bänd, et kuna nad on nii vähe aega koos mänginud, siis koosneb nende repertuaar sellest ainsast loost, ja nende asemel tuli esinema glamuurpunkbänd "Kasemahlake". Vau, ütlen ma ainult. Tegelikult, ma ütlen veel kord vau. Ja võibolla veel paar korda. Et sihuke bänd meil siin Eestis ülde olemas saab olla! Midagi täiuslikumat poleks võimalikki olnud. Bänd täpselt minu maitse järgi. Iroonilised, eneseiroonilised, naljakad, isikupärased ja julged ja musikaalsed kah veel - "Helimees, kas sarmi saaks natuke maha keerata?" Ma olen vaimustatud. Kogu bändist ja igast liikmest eraldi.