laupäev, 4. aprill 2020

Hommikuinimese-elu

Ma olen eluaeg olnud õhtuinimene ja kannatanud hommikuse kella peale ärkamise käes. New Yorki ajavahe andis võimaluse proovida hommikuinimese elu. Kuidagi väga sobiv tundus esimesel õhtul, peale enam kui 24-tunnist ärkvel- ja jalulolekut magama heita niipea kui pimenema hakkas. Ja muidugi olime hommikul ärkvel juba enne kukke ja koitu. Pool seitse sealse aja järgi hakati hommikusööki andma - poole seitsmeks olime oma hommikutualetiga ammu valmis ja krapsti söögikoha ukse taga. Umbes sel ajal hakkaski tasapisi valgeks minema.
No ja edasi läks enam-vähem samas rütmis. Uni tuli õhtuti varakult ja läks hommikuti varakult ära ka, kogu valge aeg oli meie käsutuses. Ah niimoodi need hommikuinimesed siis elavadki.
Äkki ma olen hoopis New-Yorgi-inimene?
(Eriline tänu muidugi naiskogu-Reedale, kes ühel hommikul (öösel) kella viie paiku saatis SMS-i, et kohe pannakse lennud kõik kinni, et kas me proovime varem ära tulla. No katsu sa sellise sõnumi peale veel edasi magada;) Sel hommikul õnnestus enne hommikusööki veel tükk aega internetis surfata ja avastada, et Finnairi klienditeenindus on umbes - me ei hakanud üldse rabelema selle ümberbroneerimisega, ja nagu hiljem selgus, õigesti tegime. Aga see selgus muidugi alles hiljem, õigupoolest, lõplikult selgus see siis, kui olime Tallinnas maandunud ja saime isegi pagasi probleemideta kätte. Seni võisin salaja muretseda igasugu võimalike valestiminekute pärast.

Siinkohal suur tänu ja sügav kummardus Finnairile. Kõik töötas, kõik sujus, kõik lahenes. Kui USA-lendude lõpetamise uudis tuli, siis hoiti meid asjaga kursis, anti infot, ka seda infot, et infot veel pole, teatame hiljem. Ja teatatigi. Kui ükskord jälle lennata saab, siis lennake Finnairiga:)

Kommentaare ei ole: