esmaspäev, 28. juuni 2010

anonüümsed kommenteerijad

Oravatele mu eilne postitus vist ei meeldinud ja nad käisid köögis kommenteerimas. Või noh, ma ju ei tea, et just oravad, kommentaarid olid anonüümsed, aga otsustage ise: umbes nagu hiiresitt, ainult et tsipakene suurem ja jämedam, noh võibolla poole suurem, mitte rohkem. Kes teab, milline on oravasitt? Mina tunnen ära põdrapabulad, jänesepabulad ja hiiresita, aga oravasitaga pole varem kokkupuudet olnud.
Nojah, köögiaken oli ju öösel lahti.
Nüüd tuleb kuidagi välja mõelda, kas keerata kommenteerimine päris kinni või mõtleb välja mingi õhutusvõre või sääsevõrgu või midagi. Ei tahaks ju oravate pärast päris umbses õhus ka elada.

Teine võimalus muidugi, et käisid I&I.

pühapäev, 27. juuni 2010

tegevusaruanne. Praktilisi nõuandeid

Vastu tulles lugejate soovile.
Nõuded tegevusaruandele sätestab raamatupidamise seaduse § 24. Lugege kindlasti.
Hea uudis on see, et nüüd ei pea enam tegevusaruandesse kirjutama mingit palga- ega tööjõuinfot ega ka juhatuse liikmetele makstud tasusid. Selle asemel on taksonoomilises aruandes kohustuslikud tööjõukulude ja seotud osapoolte lisad, kõik mis vaja, saab kirjutada sinna. Ka need, kes veel taksonoomiliselt ei tee, võivad kirjutada lisasse.
EMTAK-i kood ei pea ka enam tegevusaruandes olema, taksonoomilisel aruandel on selle jaoks eraldi koht.

Neile, kes ei oska välja mõelda, mida sinna tegevusaruandesse kirjutada: soovitan kirjutada hästi lihtsalt ja lühidalt, millega firma tegeleb. Tavalise väikeetevõtte tegevusaruanne võiks ära mahtuda ühele leheküljele. Tihti piisab nentimisest, et "jätkasime tavapärast tegevust ja kavatseme seda jätkata ka järgmisel aastal." No muidugi börsiettevõtetel tuleb rohkem kirjutada, aga nemad ei otsi nõuandeid minu blogist;)

Et asja eriti lihtsaks teha, toon siin ära raamatupidamise seaduse vastava paragrahvi. Eks vaadake ise, mida teil sealt kirjutada on.

Nende finatssuhtarvude kohta ma ei viitsi praegu kirjutada. Aga neid peavad niikuinii ainult auditeeritavad ettevõtted esitama, äkki audiitor aitab teil välja mõelda, mida sinna panna, mida mitte?

§ 24. Tegevusaruanne

(1) Tegevusaruandes antakse ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal.

(2) Tegevusaruandes kirjeldatakse muu hulgas:

1) peamisi tegevusvaldkondi, toote- ja teenusegruppe;

[RT I 2008, 27, 177 – jõust. 10.07.2008]

2) olulisemaid aruandeaasta jooksul toimunud ning lähitulevikus planeeritavaid investeeringuid;
3) olulisi uurimis- ja arendustegevuse projekte ning nendega seotud väljaminekuid aruandeaastal ja järgmistel aastatel;

4) [kehtetu – RT I 2009, 54, 363 – jõust. 1.01.2010]

5) raamatupidamise aastaaruande koostamise perioodil toimunud olulisi sündmusi, mis ei kajastu raamatupidamise aastaaruandes, kuid mis oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi.

(3) Raamatupidamiskohustuslane, kelle majandusaasta aruandeid auditeeritakse või seadustest lähtuvalt tuleb auditeerida, kirjeldab tegevusaruandes lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule:
1) raamatupidamiskohustuslase tegevuskeskkonna üldist (makromajanduslikku) arengut ja selle mõju tema majandustulemusele;
2) raamatupidamiskohustuslase äritegevuse hooajalisust või majandustegevuse tsüklilisust;
3) raamatupidamiskohustuslase tegevusega kaasnevaid olulisi keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid;
4) majandusaastal ja aruande koostamise perioodil ilmnenud valuutakursside, intressimäärade ja börsikursside muutumisega seonduvaid riske;
5) peamisi finantssuhtarve majandusaasta ning sellele eelnenud majandusaasta kohta ning nende arvutamise metoodikat.

(4) Juhul kui äriühingust raamatupidamiskohustuslase omakapital bilansipäeva seisuga ei vasta äriseadustikus kehtestatud nõuetele, tuleb tegevusaruandes kirjeldada kavandatavaid tegevusi omakapitali taastamiseks.

oravarünnakud

Hommikul vara, liiga vara, ärkas Sofie ebameeldivast mõttest, et seda krabinat, mida ta kuuleb, seda ei tohiks kuidagi olla. Kontrollime: Sofie magab oma kodus, kedagi teist korteris ei tohiks olla, Sofie ei krabista, sest ta magab, järelikult... Sofie tegi silmad lahti ja nägi sissetungijat. Sissetungija oli suhteliselt väikest kasvu, pruun ja koheva sabaga. Noor orav oli roninud sisse ööseks lahti jäetud magamistoaaknast. Sofie kargas voodist välja, mispeale orav muidugi põgenes elutuppa. Sofie läks elutoaakent avama, et orav saaks õue tagasi, mispeale orav muidugi põgenes kööki. Sofie seisis köögiuksel, orav kükitas keset kööki, Sofie ja kinnise köögiakna vahel. Põgeneda polnud enam kuhugi. Sofie natuke kartis lõksujäänud oravale läheneda, aga otsustas siis, et orav tõenäoliselt kardab veel rohkem ja astus siiski kööki, et akent avada. Orav vaeseke põgenes elutuppa tagasi, sealt esikusse ja vannituppa, (null akent), läbi elutoa uuesti magamistuppa, ja lõpuks leidis ka tee aknast õue.

Sofie pani köögi, elutoa ja magamistoa aknad kinni ja ronis voodisse tagasi. Und nagu ei tulnud, aga väljapuhanud tunnet ka polnud ja üldse oli kellaaeg tõusmiseks veel liiga varane. Sofie tegi magamistoa õhuakna uuesti lahti: õuest tuli nii mõnusat värsket suvehommikulõhna. Mõne aja pärast tuli ka tukk uuesti peale.

Ja siis tuli orav tagasi!!!

Ja jälle kordus kogu tants otsast peale! Orav ees ja Sofie tema kannul aknaid avamas (mis orava muidugi aknast eemale hirmutas) läbi elutoa, köögi, jälle elutoa magamistuppa tagasi (oi ei! ega ta ometi riidekappi peitu ei roni!) kuni orav lõpuks leidis tee aknast välja.

Ma muidugi ei tea, võibolla see ei olnud sama orav, võibolla ta saatis oma venna:
"Mine ka, tead, nii vahva oli! Ja seemnetädi oli vaimustuses, kuulsid, kuidas ta plaksutad ja hõiskas!"

Adrenaliinisõltlased oravapojad rsk.