laupäev, 25. oktoober 2008

Kõigile mõttetutele ja ebafunktsionaalsetele rattaparklatele



Täna leidsin, et Pirita teele mere äärde on paigaldatud uus mälestusmärk.
Graniidist ja puha. No tõsi, hõbelpaadikest pealkirjas mainitud kirjaga pole veel paigaldatud, aga küll see tuleb. Kaunis dekoratiivne objekt sobib hästi kokku ülejäänud mereäärse linnamööbliga.

Sest ei saa ju olla, et see värgindus oleks pandud sinna rataste parkimiseks, mitte paljalt ilu pärast? Proovisin: garaniiti lõigatud lõhesse mahub toetama parasjagu veerand esirattast, niipea kui ratas lahti lasta, vajub ta ohtlikult viltu, surudes kogu jalgratta pluss pakiraamitäie kraami massi jõuga esiratast väändesse.

Õnneks on ju sealsamas kilomeetrite kaupa sobiva ja mugava konstruktsiooniga rattapaklat, kuhu saab ratast nii ohutult toetada kui ka soovi korral turvaliselt raami pidi lukustada:

1 kommentaar:

Kaur ütles ...

Isegi kui ratas sinna seisma jääks... kuidas ta lukku panna? See aasake, mis pilu kõrval on, ei ole eriti abiks. Minu tross-lukk selle ja raami vahele ei läheks (liiga lühike), u-lukk ammugi mitte...

Paneb pead kratsima.

Aga monumendiks käib küll!