Viimasel ajal on süsihappegaasist massitabes paäris palju juttu olnud. Nii viimase paari aasta jooksul, ma mõtlen. Kõik need lood Kyoto kokkuleppest, kasvuhoonegaasidest, CO₂ kvootidest jne räägivad ju põmtselt kõik sellest, et süsihappegaasi on on liiga palju saanud. Alles näitas ka Eesti Televisioon Al Gore’i “Ebamugavat tõde”. Nii et ma hästi ei usu, et leidub veel keegi, kellel on teadmata, et süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris on natuke katastroofiliselt suureks kasvanud ja kui me midagi kardinaalset ette ei võta, siis kasvab veelgi. Ja et see toob endaga kaasa globaalse kliimasoojenemise, mis põhjustab omakorda jääliustike sulamise, tormid, uputused, põuad, üleujutused ja neist tingitud toidu- ja veepuuduse ning taudid. Ühesõnaga, meil on oodata ebameeldivusi.
Süsihappegaasist räägiti meile kõigile juba koolis ka. Noh, et rohelised taimed tarvitavad süsihappegaasi, sidudes süsinikku ja eraldades hapnikku. Ja et inimesed tarvitavad hingates jälle hapnikku: hapnik sisse ja süsihappegaas välja. Ja et põlemisel tarvitatakse ära õhuhapnik ja tekkib süsihappegaas. Sedasorti värki.
Al Gore’i filmis muide räägiti sellest, et maakera atmosfääri süsihappegaasi hulk kõigub vastavalt aastaajale: sel ajal, kui põhjapoolkeral on talv, süsihappegaasi hulk suureneb ja kui põhjapoolkerale saabub suvi, siis hakkab süsihappegaasi hulk pisut vähenema. See on tingitud sellest, et põhjapoolkeral on rohkem maismaad kui lõunapoolkeral ja rohkem maismaad mahutab rohkem rohelist taimestikku. Aga talvel ei ole osa põhjapoolkera taimestikust teps mitte roheline, ja kui pole roheline, siis ei seo ka süsihappegaasi ega tooda hapnikku.
Meie männid-kuused on selles suhtes erilised, et nemad tegelevad süsihappegaasi sidumisega ja hapniku tootmisega ka talvel, kui lehtpuud on lehed langetanud ja niisama tühja lorutavad.
Vat mina aru ei saa, kas inimesed saavad ikka aru, et see süsihappegaas, millest räägitakse globaalse soojenemise loos, ja see süsihappegaas, mida nad koolis õppisid, millest rohelised taimed hapnikku valmistavad, et need on üks ja seesama süsihappegaas. Et puud aitavad meil selle tülika CO₂-ga hakkama saada. Iseäranis veel igihaljad puud, need meie kõige tavalisemad männid.
Ja ma saan aru, et oma tarbimisharjumusi tagasi tõmmata on muidugi valulik ja mõnda puhku ka võimatu: ei saa jätta hingamata; ei saa jätta isegi kütet põletamata, sest ilma kütteta külmaks me siin kliimas talvel surnuks. Ja meile ju tundub, et me ei saa mõjutada suuri globaalseid protsesse ja et meie käitumine ei saa panna kinni suuri tehaseid või midagi muud suurt, mis tõesti SUURELT reostab. Ühesõnaga, meil pole eriti sõna sekka rääkida, mis puutub süsihappegaasi tootmise vähendamist.
Aga kas see peab siis tähendama, et me üldse ei peaks kaasa mõtlema või vastutama?
Kas see peab siis tähendama et ah, läks trumm, mingu ka pulgad ja mis me sest ülearusest süsihappegaasist ikka nii suures mahus hapnikuks ümber töötleme, hävitame parem ära poole kogu sellest haljastusest, mis meie voli all on, ja laasime männid kiilaks, MEIL ON SIIS VALGEM!
Mina isiklikult arvan, et kui sulle ei meeldi, et akna taga on puud ja rohelus, siis oleks targem Nõmmelt ära Lasnamäele kolida. Müü korter maha ja osta Lasnakal sama suur, aga valge ja odav. Jääb veel raha üle kah, pensionär ei pea enam peost suhu elama, võib leiva peale vorsti osta. Leidub küllalt neid, kes on valmis just nendesamade akna all kasvavate puude eest suurt raha maksma. Et ei peaks naabri aknast sisse vahtima ja et oravad käiks akna taga pähklit nurumas. (Ei tea, kuhu me oravapere nüüd kolib? Neid oksi, kus nad hommikuti hullamas käisid, enam ei ole.)
Aga üldiselt – me elame Eestis. Siin ongi pime. Puude mahavõtmine ei tee valget aega juurde. Laasimine ei pane korterit ennast päikese järgi keerama. Meie majapoolele õhtupoolikul päike aknasse ei paista, lõika puud kasvõi juurelt maha. Ja teisel pool maja ei hakka päike aknast paistma enne kui pealelõunal, ükskõik, kas sandistate majaesised puud ära või ei. Ainus mida te kindlasti saavutasite, on see, et meie haljastus seob edaspidi poole vähem süsihappegaasi, kui enne laasimistööd.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
3 kommentaari:
Hakatuseks. Kui korteris ei ole piisavalt valgust, siis panevad inimesed kodus tule põlema. Elektrit tarbides kasutatakse hetkel veel kahjuks peamiselt mittetaastuvaid energiaallikaid, millest elektri tootmine tõstab sedasama CO2-te, seega ei ole see tõus/langus nii selge midagi.
Inimene vajab oma mõistuspäraseks funktsioneerimiseks valgust. Rootsi riik muide seadis juba eelmise sajandi kolmekümnendatel uute majade ehitamisel kvoodid, kui palju peab naturaalset valgust aknast sisse paista. Just seepärast, et põhjamaal on pime, tuleb vaadata, et me sellest saadaolevast valgusest võimalikult vähe kaotaksime. Küsimus ei ole ju selles, kas päike paistab aknast sisse või ei, küsimus on päevavalguses kui niisuguses.
Mis puutub Al Gore'i, siis tema film on küll õigest asjast, aga kahjuks liiga paljude faktivigadega, et see oleks väga hea argument - soovitan lugeda näiteks seda artiklit. Üks tsitaat:
"Tegelikult on Maa ajaloos teada periood (ordoviitsium), kus CO² sisaldus atmosfääris oli praegusest kümme korda kõrgem ja samas temperatuur viimase 500 miljoni aasta madalaim. Viimase miljoni aasta jooksul on korrelatsioon globaalse temperatuuri ja CO² sisalduse vahel väga tugevalt positiivne, kuid – üllatus, üllatus! – kogu aeg on kliima soojenemine olnud 600–800 aastat ees ehk varasem kui CO² sisalduse tõus!"
Seega CO2 ja kliimasoojenemise üksühene sidumine ei ole õige.
Mina elan Eestis olles ka Nõmmel ja meie oleme suutnud oma haljastuse luua nii, et aknast on näha küll rohelist, aga samas ei varja need ära päikest - lasnamäel on tihti pimedamgi, sest seal kipuvad mõnikord majad päikest ära varjama.
Muidugi vajab inimene loodust ka, mitte ainult valgust. Seega, mõistlik lahendus oleks istutada puud sinna, kus nad aknast tulevat valgust ära ei võta või valida madalam haljastuse tüüp. Roheluse olemasolu ei peaks lihtsalt tähendama, et pimedas koopas elad :)
Jah, ja me kõik teame, millega ordoviitsium lõppes -- massilise väljasuremisega, mille põhjuseks oli tõenäoliselt jääaeg... Ordoviitsium pole seega nüüd küll kuigi julgustav näide.
Ega see polegi mõeldud julgustamiseks vaid CO2 ja temperatuuri vaheliste seoste keerulise iseloomu demonstreerimiseks :)
Postita kommentaar