Ma mõtlesin aasta algul, kui paanika puhkes, et PRÜGIST nüüd küll midagi kirjutada ei ole. Aga teema on ikka veel üleval, inimesed on hirmul ja vihased ja mul tekkis kah mõtteid, mida ma teiega jagada tahaks.
Kõigepealt tahaksin teile kõigile kinnitada, et pole see prügi sorteerimine nii hull ühtigi. Mina juba hulk aega sorteerin, tuleb välja, tänastele nõuetele vastavalt: paber eraldi, pakendid eraldi, biolagunev eraldi ja ohtlikud jäätmed (loe: tühjad patareid) viin ohtlike jäätmete kogumispunkti. Näh, peaaegu oleks meelest läinud: eraldi veel see, mis üle jääb ehk siis segaolmeprügi. Ja olen elus! Mulle isegi meeldib.
Meie maja juures on kolm konteinerit: paberi, biolaguneva ja segaolmeprügi jaoks. Paberikonteiner on praegu kuhjaga täis, aga seda võibolla ei tühjendata nii sageli. Ka on remonti tegev naaber toppinud sinna kolm kilekotti tapeedijääkidega, äkki prügivedajad ei lugenud kilekotte paberiprügiks ja jätsid selle konteineri tühjendamata. Ei tea.
Biolaguneva prügi konteiner on väike, aga täis ei saa ta sellegipoolest kunagi. Õigupoolest olen ma seal näinud õige pisut prügi põhja peal. Mul endal pole kah sinna tavaliselt kuigi palju viia: pigem sigineb mul ikka tühje salatikarpe kui kartulikoori. Minu biolagunev prügi koosneb põhiliselt tee- ja kohvipaksust, lisaks mandariinikoored ja pruugitud pabertaskurätikud. Nädalaga vast liitrijagu koguneb - või mitte? 240-liitrine prügikast meie 24 korteriga maja jaoks on vist ikka tõesti liiga suur. Ja siis veel see, et eraldi peab ju seaduse järgi koguma hoopiski biolagunevaid aia- ja pargijäätmeid. Nooh, meil on siin neid mände ju... ja kevadel suure ühisriisumise käigus veidi neid pargijäätmeid nagu isegi koguneks – aga kindlasti mitte aasta ringi kaks korda nädalas 240 liitrit. Kas me peaks oma kevadise prahi siis kusagil ladustama ja seda aasta jooksul 240 liitri kaupa tasapisi prügikasti sokutama või? Süsteem seda näib soosivat, aga kas see ka mõistlik on? Parem oleks ikka need pargijäätmed kohe pärast kokkuriisumist kompostimisväljakule vedada ja biojäätmete kaste panna näiteks üks kolme naabermaja kohta. Tegelikult peaks see isegi võimalik olema, meie korteriühistud lihtsalt ei oska piisavalt koostööd teha.
Paberiga on lugu nii, et siis, kui mul veel ajaleht käis, siis ma viisin oma paberiprahi emale, kellel alatihti ahjusüüdet napib. Kolletunud Postimehe tellimusest ma nüüd loobusin ja mis paberiprahti mul siis nüüd koguneb? Tuleb välja, et põhiliselt pakendid: lambipirnide karbid ja tualettpaberi papist südamikud.
Aga absoluutse enamuse kogu prügi hulgast moodustavad ju üldse pakendid: klaaspurgid ja –pudelid, jogurtitopsid, salati- ja margariinikarbid, piimakartongid, igasugused kilekotid. Nende kokkukogumise eest peab maksma see, kes pakendab ja neid kõiki peaks saama panna pakendikonteinerisse. Vat seda pakendikonteinerit meie maja juures paraku pole.
Ja see on tõesti ebaõiglane. Kui nüüd seadust järgida ja pakendid eraldi koguda ja neid mitte segaolmeprügikasti visata, siis peaksin ma julgelt 7/10 oma prügist kuhugi üpris kaugele tassima.
Pääsküla poe juures on üks vastikut sorti pakendikonteiner küll: see püstine tünn, kuhu kõik pakendid ilma sorteerimata sisse käivad ja millel on üleval kõrgel sellised pisikesed ümmargused augud, millel veel raske metallkaas seespool ees on, nii et pakendeid tuleb sinna ükshaaval jõuga sisse pressida. Poeni on oma viie minuti tee. Kui ma veel linnas töötasin, polnud mul sinna poe poole üldse asjagi, bussi peale läksin hoopis teisele poole ja niimoodi ei jäänud ühtegi pakendikonteinerit tee peale. Nüüd, kui töökoht teisel pool, jääb see konteiner vähemalt töö- ja poeteele. Aga kõigil ei jää ja mulle näib, et pole ilus sundida seaduse jõuga majatäit pensionäre oma prügi kuhugi poole kilomeetri taha tassima. Kolme majatäit. Kusagil läheduses võiks olla ikka üks konteiner, kuhu saaks panna SUUREMA osa prügist.
Pärast seda, kui ma paberi- ja pakendiprügi eraldi hakkasin koguma, tuli mul oma pärisprügikasti aruharva tühjendada. Nüüd, kui ma biolaguneva prügi kah eraldi kogun, pole pärisprügikastiga enam ka seda probleemi, et haisema või hallitama hakkab või kärbseid sigitab. Ma vist tühjendan seda oma segaolmeprügikasti umbes kord kuus või harveminigi.Ma viskan sinna ju põhiliselt kasutatud pesukaitseid ja tühje piimakilesid. Tgelikult peaks ka piimakiled ju tasuta pakendikonteinerisse viima, kui ainult viitsiks neid pesta (tühiasi) ja siis kuivaks nõrutada või midagi (palju hullem - pestud kilekotid ei kuiva ju iseenesest ära!).
Aga et köök näeb välja nagu üks prügisorteerimisjaam, see on küll tõsi:( Põhiliselt sellepärast, et ma pole viitsinud kogunenud klaaspurke minema tassida. Need on ju rasked ja võtavad palju ruumi. Aga kui jogurtitopsid puhtaks loputada (et nad haisema ei läheks), siis võib neid kohe hulk aega koguda, enne kui prügikasti tuleb tassida: teine jogurtitops võtab ainult 1/20 sellest ruumist, mis esimene.
Muidugi, minul on lihtne, nõudepesumasinat mul pole ja seetõttu ei tundu mulle sugugi raske pakendid koos õhtusööginõudega puhtaks loputada. Üks kraani all lobistamine ju. Kui mõni on harjunud oma musti nõusid lihtsalt käsi määrimata nõudepesumasinasse panema, siis võib vihaseks teha küll, et nüüd peab mittemasinpestavaid pakendeid käsitsi pesema hakkama. Nagu kästaks tagasi kiviaega kobida. Neile ma võin lohutuseks öelda, et KORRALIKUD inimesed loputavad oma nõud enne nõudepesumasinasse panemist niikuinii kraani all üle. Asi siis pole koos nõudega ka pakendis vee alt läbi lasta. Pakendeid ei pea ju väga puhtaks pesema.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
3 kommentaari:
Nojah, kortermajadel on see konteineriprobleem. Eramajadel siin Nõmmel vähe lihtsam - põletamiskõlblik paber ahju, kompostihunnik on aianurgas ja pakendite jaoks pakutakse nn rohelise koti teenust, kuhu kõik pakendid (klaaspurgid kaasa arvatud) võib sisse toppida. Meil suurem pere, kuu ajaga koguneb 2 sellist kotti. Ja mittepõletamiskõlbliku paberi võib kah kokku koguda ja selle rohelise koti kõrvale panna. Mingit jäätmejaama mul koju ei tekkinud. Panditaara läheb niikuinii turule putkasse.
Nõmme ongi vist lihtsalt selline eramajakeskne linnaosa, kortermaju on nii vähe, et seaduste tegemisel unustatakse need lihtsalt ära või siis ei osata kortermajakeskselt mõelda. Rohelise koti teenust saavad ju kasutada ainult eramajad. Seega on eramajade pakendiprügiprobleem lahendatud ja mis neist korterielanikest enam! Las viivad oma pakendid olemasolevatesse konteineritesse! Aga olemasolevad konteinerid on peidetud kusagile eramajarajoonidesse, korterielanike käiguteedest ja ühistranspordist võimalikult eemale. Niisugustest mugavatest kohtadest, nagu raudteejaamade ümbrus, on neid järjest ära viidud, sest eramajaomanikud kasutasid juhust ja tassisid kogu oma prügi tasuta sinna. (Ma ei usu, et korterielanikud oleks viitsinud oma prügi raudteejaama tassida, kui konteiner kodu juures niikuinii olemas on ja kõik majaelanikud ühtviisi prügiveo eest maksavad).
Äh, ehk peaks selle probleemiga lihtsalt linnosavalitsusse pöörduma ja kõik saakski korda? Saaks kuhugi siia majade vahele pakendikonteineri ja asi ants?
Hmm. Minul on nõudepesumasin ja päris kindlasti ei loputa ma nõusid enne masinasse asetamist. Milleks see topelt puhta vee raiskamine ometigi hea peaks olema? Masin teeb selle ökonoomselt väikese veekuluga nagunii ära, milleks siis veel kraaniall lobistada? Minu elektriboiler võtab selle vee soojendamiseks tunduvalt rohkem energiat kui nõudepesumasin ja käsitsi kraaniall nõusid pestes kulutan ma märkimisväärselt rohkem vett kui masin. Seega minu jaoks on nõudepesumasin ühteviisi nii mugavusseade kui ka võimalus resurssidesse säästlikumalt suhtuda. Tuleb välja, et seetõttu rebitakse minult otsustavalt maha see koormav KORRALIKKUSE pitser? :)
Mis puutub prügi sorteerimisse, siis minu kodule lähim pakendikonteiner asub 3,5 kilomeetri kaugusel. No ei kutsu kolmveerand tundi jalutama prügikott näpus, üldse ei kutsu.
Postita kommentaar