Ma kahtlustan, et kohaliku raamatukogu hoidja pikendab omavoliliselt minu poolt laenutatud raamatute tähtaegu. Kaks päeva enne laenutustähtaja lõppu saadab raamatokogusüsteem mulle meeldetuletuse, et tähtaeg hakkab lõppema. Ma saan internetis siis ise oma tähtaega kolme nädala võrra pikendada, aga kuna mu raamatukogupäev on laupäev, siis ma ootan pikendamisega ikka laupäevani, et uus tähtaeg kah laupäevale langeks. Ja kui ma siis Esterisse sisse login, leian ma, et tähtaeg ongi juba pikendatud.
Ma olen kindel, et ta teeb seda heast südamest, nii et imelik oleks ütlema minna, et kuule, kas sina tegid või? Pole vaja, ma saan ise.
Mul on selle raamatukoguhoidjaga juba pikaajaline suhe, mis algas aastaid tagasi suure tüliga selle üle, kuidas ma peaks oma Tallinnas elamist raamatukogule tõestama. Kuigi ma elasin Tallinnas, olin ikka veel Tartu linna elanikeregistris ja ei tahtnud seda muuta kah. Kohaliku raamatukogu lugejaks saamiseks oleksin pidanud mingit tagatisraha maksma, mis minu meelest oli nõme ja mõttetu ja nii ma siis registreerisin lugejateks hoopis ema ja poja ja laenutasin aastaid nende lugejakaardiga. Tasapisi hakkas raamatukoguhoidja minusse lahkemini suhtuma. Võibolla leebus ta tänu mu raamatuvalikule?
Siis selgus ühel ülivarajasel hommikutunnil, et me olime läinud koos reisule Kreekasse;) Reisijuht pani meid pärastpoole ennast tutvustama ja mina ütlesin enda kohta, et ma õudselt armastan raamatuid lugeda, mille tõestuseks on see, et peale virna raamatukogu raamatute võtsin ma Kreekasse kaasa ka oma raamatukoguhoidja;)
No pärast seda reisi me saame ikka väga hästi läbi, kuigi põlvakondadevaheline distants ikka nagu jääks: ta on ju minust parasjagu vanem, pigem mu ema põlvkonnast ja vahel mulle tundub, et ta ei pea ennast mitte lihtsalt vanemaks, vaid vanemaks-ja targemaks;)
Aga ega ma ju ei tea kindlalt, et just tema mu tähtegu pikendab.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar