reede, 7. september 2007

saabusid selgitused!

Kuna minu politseinik mulle ikkagi tagasi ei helistanud, hakkasin ise helistama ja umbes viiendalt politsei telefoninumbrilt sain lõpuks selgituse, miks rattaga ei tohi üle sebra sõita. Ka viiendalt numbrilt ei osatud kohe vastata, aga politseitädi võttis endale järeleuurimsiaega ja kui ta tagasi helistas, kostitas ta mind järgmiste paragrahvidega:

§2. Käesolevas määruses kasutatavate terminite sisu seletatakse järgmiselt:
...
(59) Ülekäiguraja all mõistetakse tee osa, mis on ette nähtud jalakäijale tee ületamiseks. Reguleerimata ülekäigurada tähistatakse vastavate liiklusmärkide või teekattemärgisega. Reguleeritaval ülekäigurajal määratakse käigukord jalakäijafooride tulede või reguleerija märguannetega, kusjuures teel võivad olla vastavad teekattemärgised.
1) Reguleerimata ülekäiguraja laius on piiratud vastava teekattemärgisega, selle puudumisel aga piiravad rada kujutletavad sirged, mis lähtuvad vastavate liiklusmärkide asukohtadest ning on teega risti.
2) Reguleeritava ülekäiguraja laius on piiratud vastava teekattemärgisega, selle puudumisel aga piiravad rada kujutletavad sirged, mis lähtuvad fooride asukohtadest ning on teega risti.

§234. Jalgratta ja mopeediga peab sõitma jalgrattateel, selle puudumisel sõidutee äärmisel parempoolsel rajal, välja arvatud käesoleva määruse § 97 kohase manöövri ajal. Jalgrattaga võib sõita ka teepeenral, kui see on selleks kõlblik, ohustamata jalakäijat.

§97. Enne pööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vastava ääre lähedale. Nõue ei kehti sõitmisel ringliiklusega ristmikule ja pöörde korral, mida vastav liikluskorraldusvahend lubab teha ka mujalt.


Vat kui kõik need seadusesätted läbi lugeda ja neid koostoimes arvestada, siis pidi välja tulema, et ikkagist ei tohigi jalakäijate ülekäigukohast jalgrattasadulas üle sõita.

Pange sealjuures tähele paragrahvi 97. See ütleb meile, et vasakpöörde sooritamiseks peab jalgrattur "aegsasti" oma turvalisest parempoolsest kõnniteeäärsest sõidureast ümber rivistuma, kolmerealise tee puhul, kolmanda sõidurea vasakusse äärde, (ei ole liiga ebaturvaline ega midagi), aga et ta tohiks, pärast manöövri ohutuses veendumist, tasakesi ratta seljast maha tulemata rohelise tule ajal üle sebra veereda, seda jumala eest mitte. Politseitädi arvas, et ohutuse seisukohalt on see väga mõistlik säte.
Eks ta ole.
Ei saa ju liikuseeskirja kirjutada lihtsalt, et enne sõidutee ületamist peab jalgrattur kah veenduma selle manöövri ohutuses, liikugu ta siis edasi ratta seljas või ratta kõrval.

Niisiis ei leidnud ka tark politsetädi mulle liikluseeskirjast punkti, kus oleks selge sõnaga öeldud, et jalakäijate ülekäigurada ei tohi ületada ratta seljas. Küll aga oli ta veendunud, et liikluseeskirja tuleb tõlgendada nii, nagu oleks seal see punkt olemas.
Vaatamata sellele, et liikluseeskirjast on ammuilma välja jäetud punkt, mis nõukogudeajal ütles, et ülekäigurada tohib jalgrattur ületada ainult jalgratast käekõrval lükates.
Huvitav, miks see punkt välja jäeti, kui taheti reegel alles jätta?

Selle reegli ainus mõte saab olla jalgratturi ja jalakäijate ohutus, onju. Ka siis ohutust saab tagada ainult sellega, et sundida jalgrattur iga paari minuti tagant jalakäijaks? Või oleks ikkagi võimalik kohustada jalgratturit ristmikel vastutama selle eest, et ta ise auto alla ei jää ega jalakäijaid alla ei aja (ega sega) ja lõpetada see peedistamine jalgratta käekõrval lükkamisega?
Mida autojuhid arvaksid sellest, kui nad jalakäijate ohutuse huvides peaksid iga kord enne sebrat auto peatama, autost väljuma ja ületama jalakäijate ülekäiguraja rangelt ainult autot käekõrval lükates? See ju suurendaks jalakäijate ohutust täpselt samamoodi ja enamgi veel kui nõue, et jalgrattur sebra ainult jala ületaks. (Autod on ju ohtlikumad ja neid on rohkem)

TEGELIKULT ma muidugi arvan, et liikluseeskirja koostajad kavatsesid selle tobeda käekõrval-lükkamise kohustuse liikluseeskirjast välja jätta, aga noh, jah, esiteks, välja kukkus nagu alati, ja teiseks, politseinikud õppisid liikluseeskirja ju nõukogude ajal ja nad mäletavad TÄPSELT, et jalgrattaga üle sebra sõita ei tohi.
Kui vaja, siis leiavad selle tõestuseks ka liikluseeskirjast punktid, mida soovikohaselt tõlgendada.

1 kommentaar:

Unknown ütles ...

Politseinikud ei ole juristid. See tähendab seda, et, mis puutub seadustesse, nad üldiselt ei tea, millest nad räägivad. Kuna nad idee poolest _peaksid_ teadma (Noh, nii loogiliselt võttes. Ma ei ole küll kindel, kas seadus neid selleks tegelikult kohustab), ajavad nad häma ja loodavad, et sa jääd uskuma, et 1) nad teavad, millest nad räägivad, ja 2) neil on õigus. Rumalamate puhul see töötab (üldiselt hästi). Sinuga neil ei küll ei vedanud, aga noh, shit happens, eks ole. Muide, teine variant oleks, et politseinikuks saamiseks oleks nõutav juristi haridus. Meie ühiskond ei saa seda juba puht rahalistel põhjustel lubada.

Mulle on seadustest selline mulje jäänud, et ühest ja õiget vastust ei leidu kunagi, aga juristide abiga on mõnikord võimalik leida tõlgendus, mis kohtus vett peab.

Lühidalt: Politseinik üritab muljet jätta, nagu ta teaks asjast midagi, juristid mõnikord teavadki. Eestis tegutseb vist mingi juriidilise nõu hotline, võib-olla on sellest siinkohal abi.