Kui liikluseeskirja paragrahvist 234 tõesti saab järeldada, et ratta seljas sebrat ületada ei tohi (sest see paragrahv nimetab ammendavalt kõik kohad, kus jalgrattaga sõita tohib), siis tuleb sellest paragrahvist ju ka järeldada, et näiteks õuealal jalgrattur sõita ei tohi. Ega metsas. Ega mererannas. Õuealal, metsas ja mererannas võib liikuda ainult ratast käekõrval lükates;)
Tegelikult on lugu nii, et kui teid tahetakse karistada liikluseeskirja rikkumise eest, peab politsei protokolli kirjutama, millist liikluseeskirja paragrahvi te rikkusite ja millise liiklusseaduse paragrahvi alusel teid karistatakse.
Ärge kartke, sellise ajugümnastikaga ei saa ükski politseinik hakkama, et mõtleb välja, et sebral rattaga sõitmise keeld tuleneb § 234 koostoimest §2 p 59-ga ja siis sinna juurde veel, millise liiklusseaduse paragrahvi järgi karistada saab.
Igaks juhuks lepime kokku, et ärme neile ütle ka.
Ütleme, et liikluseeskirjas ei ole sellist punkti, mis keelaks rattaga üle sebra sõita. (jumala tõsi). Tõestagu vastupidist!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
6 kommentaari:
Sa lähtud tiba valest taustsüsteemist ehk esmalt võiksid selgeks teha, kus liikluseeskiri üldse kehtib. Ehk siis jutt metsast, õuest või rannast... ehk kas metsas kehtivad liikluseeskirjad? Tsiteerime liikuseeskirja esimest paragrahvi:
§ 1. Käesoleva määrusega kehtestatakse liikluskord Eesti teedel.
Õige jutt. Jalgrattaga rannas ja metsas sõitmist ei saa liikluseeskiri seega ära keelata. Küll aga saab keelata sõitmise õuealal, mis seaduse järgi on "jalakäijate ja sõidukite üheskoos liiklemiseks ettenähtud tee, mis on tähistatud vastavate liiklusmärkidega". Õuealal tohib sõita kuni 10nda eluaastani;)
Kas jalgratas ei ole mitte sõiduk?
Jalgratas on sõiduk küll, aga spetsiifiline sõiduk ja kui on tõsi, et §234 nimetab ammendavalt kõik kohad, kus jalgrattaga sõita võib, siis kuna §234 õueala ei nimeta, siis tulebki välja, et õuealal võib sõita sõidukitega, aga mitte jalgrattaga. Teine võimalus, et §234 ei anna ammendavat nimekirja kohtadest, kus jalgrattaga võib sõita, vaid kirjeldab jalgratta paiknemist teel sõites, ja siis ei saa sealt järeldada ka seda, et jalgrattal ei tohi sebra õletada. Emba-kumba. Valik on teie!
Ma ei taipa, kus on koht mitmetimõistmiseks?
§2 p 59 Ülekäiguraja all mõistetakse tee osa, mis on ette nähtud jalakäijale tee ületamiseks.
Jalgrattur ei ole jalakäija kuni ta ratta sadulas on.
Oliüks: ma olen nõus, et jalgrattur pole jalakäija, aga kust saab järeldada, et JALGRATTUR ei tohi teed ületada sealsamas kus jalakäijad? Pole ju olemas üldist keeldu, mis ei lubaks ühelgi sõidukil ülekäigurajale sõita - autod ju sõidavad sealt ka üle, kui on jalakäijad üle lasknud? Kui autod tohivad sõita, miks siis jalgrattur ei tohiks? Kusagil pole ka öeldud midagi selle kohta, mispidi võib või peab ülekäigurajast üle sõitma. Ainult seda on öeldud, et jalakäijal on eesõigus. Eesõigus tähendab seda, et enne võib liikuda jalakäija, pärast kõik teised. Mitte, et jalakäija võib liikuda ja teised üldse ei tohi.
Postita kommentaar