Et kuidas siis ikkagi rattaga vihmas hakkama saada;)

Jah, niikaua kui ratta seljas oled, pole veel vigagi.
Oled märg, siis oled, taevast tulev vihmavesi on vähemalt puhas, aga nad kuradid kipuvad ju poriga pritsima! Sõidan mööda vähese liiklusega tänavaid ja kui kuulen selja tagant järjekordset pahisevat ja plärtsuvat poripilve lähenemas (no te ju teate, mis häält auto teeb, kui hooga poriloigust läbi kihutab, nii et vesi kahte lehte), teen vasaku käega selja taha ägedat pantomiimi: võta vaiksemalt! tasa, tasa! suurema kaarega minust mööda, ruumi sul ju on! Ära pritsi, ära pritsi, jumala pärast, ära pritsi!
Presentaablilt kontorisse jõudmine pole veel selgeks saanud. Kontorisse jõuan: sooja ilmaga higimärjalt, vihmase ilmaga vihmamärjalt. Presentaablid riided on aga kapis (on mind õnnistatud oma kabineti ja oma riidekapiga). Kontorikostüüm kaenlasse ja duširuumi.
Minu kõige suurem sõber on Columbia gore-tex vihmajope. Nagu reklaam lubas, nii ongi: vihma sisse ei lase, aga kehaniiskust välja mingil määral ikka laseb. Ei lähe sõites väga umbseks. Ja on nii pikk, et katab tagumiku ikka ära, haruldane omadus praeguse lühikeste jopede moe ja ainult hooajakaupa müüvate poodide ajastul.
Põlved saavad ikka märjaks! Põlved saavad alati märjaks! Vihmakindlaid jalgrattapükse pole olemas, tuleks sõita suusapükstega. Suusapüksid on mul olemas, täitsa vihmakindlad, testitud, aga nende jaoks tundub veel vara olema, liiatigi on neil üks viga: nad on alt hirmus laiad. Alt laiade pükstega on jama jalgrattaga sõita. Sihukes porise ilmaga tahaks kõige parema meelega üldse paljasääri sõita. Vaata, paljaid sääri on võimalik ikka kuidagi sellest liiklusporist puhtaks nühkida, kui kareda nuustiku, seebi ja sooja veega päris puhtaks ei saa, küll ta siis ajaga maha kulub. Nahk ju uueneb kogu aeg, pealmised naharakud surevad ja tulevad maha ja uus puhas nahk tuleb alt välja - mitte mingid püksid nii ei tee ja poriplekke neilt enam välja ei saa. Musta värvi pükstelt ei paista plekid välja, aga ma TEAN, et nad on seal! Aga ega ma musta värvi riietega väga sõita ei tahagi, eriti nüüd, kui ilmad hakkavad hämaramaks kiskuma. Kui tahad ellu jääda, riietu heledalt!
Nii, tööle jõudsin tänahommikuse lausvihmaga edukalt, aga kuidas õhtul koju saan, seda veel ei tea. Põlved said ju märjaks. Riputasin kuivama küll, aga kuna praegu ei köeta, siis pole teada, millal püksid kuivaks saavad. Teate, märjana võib sõita küll, aga märgi riideid selga panna - brr!
Ja tossud saavad kah vihmaga alati märjaks, see on jama. Märjad püksid ja märjad sokid. Tegelikult on jalgratattapoes jalatsite vihmakaitsed täitsa müügil, peaks vist ikka ostma.