elektrikatkestus

Täna hommikul tuled põlema ei läinud: Pääskülas ja Laagris oli jälle suurem elektrikatkestus.
Kass arvas, et kuna on pime, siis on jahi aeg (või mänguaeg, tont teda teab) ja muude liikuvate objektide puudumisel kargas mulle kintsu. Õhtuti ma juba tean karta ja lähen läbi pimeda toa ainult nöörijuppi järel lohistades, siis ta ründab minu asemel nööri. Nüüd oli veri väljas, aga õnneks polnud seda näha, pime oli ju;)

Hullem oli muidugi see, et kui elektrit pole, siis kohvi ei anta.

Hea asi jällegi oli see, et nägin ära, kuidas taevas tasapisi valgemaks hakkas minema. See on alati lohutav.

Isa oleks täna 77-aastaseks saanud.

oktoobrilumi

Kui ilmajaam nädalavahetuseks lörtsi lubas, mõtlesin, et laupäeval viin jagratta töökotta ja lasen naelkummid alla panna, aga see polnud ju lörts, see oli ehtne lumi, ja seda oli palju. Ja nagu arvata oligi, tuli see teehooldajatele täiesti ootamatult, nii et kui autoteed olid jääs, siis minu sõiduteed lihtsalt läbitamatud. Sõitsin bussiga ja vaatasin bussiaknast neid rookimata kõnni- ja kergliiklusteid. Kas paks lumi või ebatasased jääkonarused - siin ei aita ka naelkummid midagi. No aga küll see varsti ära sulab ja siis pääseb ka rattaga töökotta. Pärast paari viimase rongisõidu vapustusi ei tule enam sellist mõtetki, et ratta saaks rongiga kohale viia. Ei, Elektriraudteest hoian nüüd heaga eemale. Ma üldse ei taha teada saada, milliseid sigadusi nad reisijate jaoks VEEL välja oskavad mõtelda.

Kino tagasitulek

Pidin eile äärepealt varakult koju jõudma, mõtlesin juba, et teen süüa, ja tööd ja. Aga kino ees (vanasti oli kino, nüüd on noortekeskus) näidati kino: oli kaks pehmet diivanit ja kümmekond plastmasstooli, läpakas ja ülesriputatud ekraan ja näidati dokumentaalfilmi neegritest ja norralastest. Kellel külm hakkas, võis suurest mustast plastkotist endale pleedi või magamiskoti ümber võtta. Jäin sinna ja vaatasin koos kümne kuni kahekümne inimesega lõpuni alguses dokumentaalfilmi ja pärast otsa liigutava noorsoofilmi. Rahvast tuli ja läks, mõni tuli jalgrattaga, mõni tõukerattaga, mõni ajas juttu, mõni rääkis moblaga, mõni laps jäi vahepeal pildile ette, aga kõik see koondus ikka selle filmi ümber ja kokkuvõttes oli kuidagi erakordselt kogukondlik. Ja elav. Ja imeline. Ja natuke nagu Fellini, kui te mõistate, mida ma sellega öelda tahan;)

Mõneks õhtutunniks oli Pääskülla tekkinud Avalik Ruum.

ei, rääkige mis tahate, eile oli väga hea päev.

Nice to meet you

Esmaspäeviti toon ma tööle viis viilu leiba hommikukohvi kõrvale võileiva tegemiseks. Ühel neist viilakatest on nimi ka, aga millisel, selle saab teada alles neljapäeva hommikul, kui ma eelviimase leivaviilu külmkapist välja võtan. See, mis kappi tagasi läheb, on ThankGoditsFriday. Alati meeldiv tutvuda!

Männid õitsevad

seal, kus lõpeb mõistus, algab raudtee: AS Elektriraudtee

Vanasti, siis kui leiutati rongid ja nende uksed, käisid rongiuksed lahti. Kõik uksed.
Mõned aastad tagasi selgus ühel päeval, et pooled uksed peatusse jõudes ei avane. Pikapeale siginesid rongi ka sildid "need uksed avanevad ainult madalale platvormile" ja "need uksed avanevad ainult kõrgele platvormile". Üksvahe oli mul mitu korda vaja Pääskülast kaugemale, sinna Keila ja Klooga poole sõita, ja et sealpool on kõrged ja madalad platvormid segiläbi, siis tuli alati pikalt mõelda, et kus uksest ma sisse saan ja kust uksest maha. Kellel vaja midagi veeretada, saab aru, kui ebamugavaks see elu tegi. Minul oli jalgratas, mõnel teisel lapsevanker... et mõni võiks nii loll olla, et tahaks ratastooliga rongis sõita, seda ilmselt keegi ei arvagi. Noh, mõnel rongil on isegi mõne ukse kõrval kena jalgrattalogo: et ole lahke, siia saad mugavasti oma ratta panna, spetsiaalne jalgrtattahoidik on kohe ukse kõrval (kui sul vaid õnnestub oma ratas läbi manööverdada nendest toredatest lükandustest, mis ilma kinni hoidmata lahti ei seisa, nii et sealt läbipääsemiseks oleks vähemalt kolme kätt vaja). Ainult et see jalgrattalogoga uks jaamas ei avane. Sisse-välja saad vaguni teisest otsast. Ja kui sisened ühtsorti platvormilt ja väljud teistsorti platvormile, siis pead kunagi oma ratta või lapsevankri läbi terve vaguni veeretama, kusjuures ega need vahekäigud nii väga laiad nüüd ka pole. Ja mõnikord on rong nii täis, et inimesed seisavad seal vahekäigus püsti. No saate isegi aru, kui tore on sealkaudu midagi veeretada.

Aga, nagu populaarne telereklaamgi väidab, SEE POLE VEEL KÕIK!

Viimati, kui ma rongiga sõitsin, seisin kõrgel perroonil hämmelduses ukse eest, millel ilutses silt "see uks avaneb ainult kõrgele platvormile" ja mis ei avanenud. Noh, jõudsin teise ukseni, mille silti polnud näha, sest see uks oli avatud, ja sain siiski rongi peale. No seal peatuses oli päris palju rahvast ja niikaua kui need kõik sisenesid, jõudsin minagi avatud ukseni.
Kui piletimüüja minuni jõudis, olin nahhaalne ja küsisin, miks uks ei avanenud. Selgus, et neil on nüüd selline kord, et Lillekülas, Kivimäel ja Pääskülas avanevad ainult need uksed, mis avanevad ainult madalale platvormile, kuigi nii Lillekülas, Kivimäel kui Pääskülas on KÕRGED platvormid. "näe, ustel on ju sildid ka". Tõepoolest, nendele toredatele lükandustele oli tõesti mingi kontoriformaadis paberilipakas kleebitud. Minu kohalt vaguni keskel polnud muidugi näha, mis sinna kirjutatud oli. "Aga miks?"- "Meil on nüüd selline kord".

Lubatagu siinkohal deklameerida:

ja müüja vastas: torti on
meil mitut sorti torti on
kuid sina oled Skorpion
ja sinule me torti ei müü,
sest nii on kord,
ei meie süü.

me tordid Talnast tellime
ja neil seal kord on selline
et torti saavad Kalad ja
Vähk, Neitsi ning Veevalaja!

ja läheme looga edasi. Mina uurisin piletimüüja käest välja, mis uksest ma Pääskülas välja saan ja hakkasin raamatut lugema.
Kivimäel tõusis üks suurem seltskond noormehi ja suundus kõrge platvormi uste juurde. Niipea kui esimene neist lükandukse avas, sõitis uksele kleebitud info muidugi seina sisse. Piletimüüja müüs rahulikult pileteid ja ei öelnud midagi. Valjuhääldid olid terve reisi jooksul, kui ma ei eksi, vait, päris kindlasti ei kuulutanud nad kordagi, et torti saavad Kalad ja Vähk, Neitsi, või, seesamunegi, et uksed, mis avanevad kõrgele platvormile, ei avane Lillekülas, Kivimäel ja Pääskülas.
Rong peatus, kõrgele platvormile avanevad uksed kõrgele platvormile ei avanenud, poisid ootasid natuke, siis püüdsid vaguni teise otsa jõuda, et väljuda madalale platvormile avanema pidanud ustest, mis olid avanenud kõrgele Kivimäe platvormile, aga rong pani ka need uksed kiiresti kinni ja võttis paigalt. Poisid jäid rongi.

Ja mina mõtlen, miks, miks, MIKS ometi nad niimoodi teevad? Kas see on mingi psühholoogiline eksperiment? Mingi ahvide ja banaanide ja redeli värk? Kas Elektriraudtee on meid, oma reisijaid, mingile Lääne sadistlikule psühholoogiafirmale maha müünud, et need saaksid jälgida masside käitumist absurdisituatsioonides ja korraldada eksperimente, mida arenenud Lääne ühiskonnas ei lubataks teha? Nii nagu ravimifirmad siin oma ravimikatseid korraldavad?

Kas kusagil on varjatud kaamerad, mis filmivad inimeste reaktsiooni, kui nad on pika piinamise järel selgeks saanud, et peale ja maha saab SELLEST uksest, ja siis ootamatult selgub, et EI SAA!!! (HAAAHAAAHAAA!)

või on kusagil mingi teadlane, kes tõmbab kaustikusse kriipsukesi ja jälgib, kas infopuuduse olukorras hakkavad eestlased lõpuks üksteisega vabatahtlikult suhtlema ja üksteisele infot jagama? Et piletimüüjal oli seepärast keelatud reisijate infot jagada, kust uksest väljuda ja rongi valjuhääldisüsteemist ka seepärast midagi ei öeldud, et see oleks eksperimendi ära rikkunud, uurijad tahtsid näha, kui kiiresti kaasreisijad hakkavad üksteist hoiatama ja et millal inimesed hakkavad rongis paaniliselt kõiki ülesriputatud infokandjaid uurima. (Seal on ju infotahvlil rongiplaane ja sisekorraeeskirju, lisaks on ülal akende kohal nooltega viidad -> kõrgele platvormile ja <-madalale platvormile, ühesõnaga, silte, mida uurida, on seal küll ja küll. Võid terve rongisõidu ajal ringi kõndida ja silte lugeda. Misasja sa istud nii palju, tõuse püsti, kõnni ringi ja loe sildid läbi!)

ja kuidas, KUIDAS ometi said nõuka-ajal kõik rongid kõiki uksi avada ja kõik inimesed said rongi ja rongist maha ja mis hirmus asi on küll juhtunud, et 21. sajandil pole see enam võimalik?

kinnisvaraotsingud

Käisin Kopli-kandi stalinistlikke kvartaleid vaatamas. Et kas seal võiks olla kena elada. Einoh kena nägi välja küll, majadel ilustusi ja rõdusid ja kaaraknaid ja majade vahel rohelust ja palju ruumi, ei peaks kohe naabrile aknasse vaatama. Ükskord tehakse kõik need majad väljast ka korda, need, mis juba üle värvitud, näevad väga netid välja.

Tagasiteel nägin Kopli tänaval ühte noormeest kägaras sissesõiduteel lebamas, süstal veel pihus.

Äkki ma vist ikka ei taha sealkandis elada:(

vihkan dramaatilisi pildiallkirju

aga selle pildi nimi on ilmselgelt "talve viimane suudlus"

pildistatud täna Paljassaares.

tasuta transporti tahad?

Osta elfa® tooteid kuni 31.03 ja saad tasuta transpordi Tallinnas.
(reklaam kinnisvaraportaalis)

viimase veebruari pilt

Õpetajate streik

Mis mõttes pannakse vanemate klasside õpilased streigi ajal tunde andma?

Ma mäletan, omal ajal andsid õpetajate päeval tunde abituriendid. See oli nii lahe. Aga anda tunde õpetajate streigi ajal, see on ju hoopis üks teine asi.

Et lapsed lastakse koolimajja, see on OK. Ilmselt on ka oluline, et need, kes seda vajavad, saaks oma igapäevase koolitoidu. See peaks olema ka kõik.

Lasteaedadega on muidugi keerulisem lugu. Keegi peab ju ometi väikelaste järele valvama ja toita tuleb neid kah ja kõik vanemad seda kindlasti tööajal teha ei saa, aga need, kes vähegi saavad, peaks kas ise lastega koju jääma või lapsed tööle kaasa võtma. Töö kannatab? Aga see ongi ju asja idee, panna kogu ühiskonda mõistma, kui väga meil ikka neid õpetajaid ikka vaja on ja et ilma nendeta kohe kuidagi ei saa.

meeleavaldusemuljed

Et ACTA-meeleavaldus oli internetiga seotud, siis oli igati kohane ja seaduspärane, et kohale olid ilmunud ka Anonüümsed Kommentaatorid, kellel oli VAJA end püüne peale upitada, kuigi ühtegi mõtet ei juhtunud olema, mida väljendada. Nii et kuulsime ära ka sisutühja ropu sõimu.

Kasutasin juhust ja uurisin ühelt maskikandjalt, et mida see mask esindab. "Anonüümset", seletas tüdruk. No ma ei jäänud sellega rahule ja uurisin kodus edasi. Tuleb välja, et Guy Fawkesi mask on omandanud tähenduse "me protesteerime valitsuse türannia vastu". Vat siis.

kassiblogi

Seoses saabuva külmalainega otsustasin aknad ära toppida ja veetsin meeldiva hommikupooliku isekleepuvate tihenditega. Ja kass otsustas, et ma olingi tema lõbustamise juba häbiväärselt unarusse jätnud, nii et tema veetis meeldiva ööpooliku tihendeid maha kraapides. Lõbus ju! Tõeline bandiitkass, pole midagi öelda. Ukse lahtitegemiseks on piisavalt tark, aga täiesti võimetu ära õppima, mõistet "ei tohi."
Mõelda, et mina sain kahest kassivennast selle taltsama ja paima. Huvitav, millega ta huligaansem vend siis veel tänaseks hakkama on saanud?

imikute käest pead sa tõtt kuulma

Eile bussis andis üks 10-12-aastane poiss SOPA ja selle mõjude kohta kahele eakaaslasele põhjaliku ülevaate, riivates möödaminnes ka actat. Äärmiselt asjatundlik jutt oli, väga õpetlik kuulata.

täna on väga libe!

Pilt on hoopis detsembrist.
Täna võttis salakaval lume alla peitunud jää mul jalad alt ja ma käntsasin kõva matsuga.
Kondid vist jäid terveks, sain edasi kõndida. Võimaliku erandiga sabakondi osas, aga saba pole mul õnneks vaja liigutada.

Vanemapension?

Raadio küsib, et kas peaks maksma vanemapensioni ja vastusevariandid on

JAH sest see on õiglane ja tõstab sündivust

EI sest ei tõsta sündivust ja maksma peaks praegu olemasolevatele lastele

ehk siis vastus on juba ette antud. Selge see, et sündivuse tõstmine pole garanteeritud. Selge see, et olemasolevate laste eest tuleb piisavalt hoolitseda ja praegu on liiga palju lapsi, kes ei saa kõike vajalikku. See, et oleks õiglane juba sündinud laste üleskasvatamise töö eest tasuda, pole seega oluline. Töö on ju juba tehtud, mis sest siis enam tasuda!

Liiklusvood 2011

Tallinna linn on Tehnikaülikoolil lasknud oma liiklusvoogusid uurida ja see uuring on nüüd netis kättesaadav.
Heitsin pilgu peale ja ausalt, liiklusvood pole üldse huvitavad. Ainus asi, mis huvitav oli, oli see, et Tallinna liiklusvoogudes ei esine ühtki jalgratturit. Mitte kordagi. Esinevad mõned üksikud mootorrattad (alates 2009. aastast. "Kuna mootorrataste osatähtsus hetkel ei ületa liiklusvoos veel 1%, siis võib väita, et selle liigi arvessevõtmisega, ei ole hilinenud.*")

(Huvitav, kuidas teile tundub, kumba liikleb Tallinnas rohkem, jalg- või mootorrattaid? Minu tagasihoidliku isikliku mulje järgi on jalgrattaid nii umbes 10 korda rohkem.)

Bussid ja trollid on üle loetud, trammid ja rongid mitte. Loomulikult, otse LOOMULIKULT pole isegi mitte mainitud sõna "jalakäija". Õige kah, mis meil liikluses nende jalakäijatega asja peaks olema, need on ju lihtsalt inimesed. (Ka sõna "inimene" ole mainit dokumendis kordagi kasutatud.)

Hää küll, tegemist on teadusliku uuringuga, mis just seda tähendabki, et vaadeldakse vaid asja üht või mõnda aspekti ja ülejäänud tegurid jäetakse lihtsalt kõrvale... aga millegipärast meenub mulle üks juhtimistõde: "mida mõõdad, seda saad".

Esteks, muidugi, saame teha järelduse, et meid ei peetud isegi mitte loendamisväärseks.

Ja teiseks, võib arvata, et kui nüüd selle uuringu alusel hakatakse otsuseid vastu võtma, siis meid lihtsalt ei arvestata ja kõik. No mille alusel nad peakski arvestama, kui uuringust nähtub, et meid pole?


*Täpselt nii oligi esimeses alapunktis kirjas.

head 2012