öökapiraamatumäng

Üks mäng käib ringi mööda blogosfääri... nagu neid mänge ja kettküsimustikke vähe oleks, aga see oli raamatutest ja seega mulle väga ahvatlev: öökapiraamatumäng. Kästi võtta käeulatuses kõige lähemal olev raamat ja kirjutada selle esimene, viimane ja näppupuutuv lause. Ahvatlev ahvatlev – aga siin on üks aga. Minu öökapil, ausõna, on Gabriel Garcia Marqueze “Patriarhi sügis”. Esimese lausega läheb lihtsalt:

“Nädalavahetusel tungisid raisakotkad presidendipalee rõdude kaudu sisse, lõhkusid nokalöökidega akende traatvõresilmad ja lõid tiibadega liikuma maja sisemuses seiskunud aja, ning esmaspäeval varavalges ärkas linn aastasadade tardumusest suure surnu ja roiskunud suursugususe õrnas leiges tuulevinus.”

Ainult 34 sõna (9 neist liitsõnad). Nii lühikesi lauseid selles raamatus rohkem pole. Viimase lause puhul oli lihtne üks asi: lause lõpu leidmine. See oli leheküljel 214. Sealt hakkasin tagasi lappama, et kus see lause algus siis on. Ei leidnud ega leidnud. Kümnete lehekülgede kaupa täiesti liigendamata teksti (mitte ühtegi taandrida), kõik suurtähed ainult nimede algust tähistamas... lause algas leheküljel 173. Te vabandage mind, aga selle 42 lehekülje pikkuse lause jätan ma ümber trükkimata.

Näppupuutuva lausega oli kõige keerulisem. Kui ma vastavalt juhendile raamatu suvalisest kohast avasin, siis sõrme alla jäänud lausel ei sttnud ma leida EI algust EGA lõppu.

Muidu on niisugune õhemapoolne raamat, ega seal vist üle nelja-viie lause ei olegi.

Mitmendat aastat juba loen, vahelduva eduga.