september

"Ma ei saa aru, mis suvi see selline on! Kogu aeg muudkui niida! Ei tea, misasja see rohi sel aastal nii hirmsasti kasvab?" kurtis ülemus.
Tõepoolest, meie majade ümber on tõesti roheliseks läinud. Isegi minu akna all. Möödunud aastal ma küll vaatasin ja mõtlesin, et kui me siia mulda ei too, siis ei hakka siin küll midagi kasvama, aga näe... ristik mühab nagu mets.

Kas teadsite...

Et kui töötaja on puhkusel, siis uue töölepingus seaduse järgi ta KEELDUB TÖÖST?

Ei, see vist pole päris õige. Tal on ÕIGUS keelduda tööst.

Töölepingu seaduse §19 ütleb, et töötajal on õigus keelduda tööst, kui ta kasutab puhkust või on ajutiselt töövõimetu ravikindlustuse seaduse tähenduses jne jne, näiteks on ajateenistuses.

Aga Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrus nr 91 ütleb, et keskmise töötasu arvutamisel ei võeta kalendripäevade arvestusse päevi, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral.

Aga mis saab siis, kui töötaja ei keeldunud tööst, sest see ei tulnud talle pähegi, sest keegi ei palunudki tal puhkuse või haiguse ajal tööd teha? Kas siis jagatakse (puhkuse või haiguse tõttu väiksem) töötasu KÕIGI vastava ajavahemiku kalendripäevadega?
saades seega väiksema puhkusetasu, sest mida suurema arvuga midagi jagada, seda väiksema arvu saad?

Mida edasi, seda jaburamaks me seadused muutuvad. Kas keeleseduse parandused sogakeelsuse eest ei võimalda trahvi teha? Riigikogult ja Vabariigi Valisuselt saaks ju nii kenakese trahviraha koguda. Ma arvan, et umbes niipalju, kui meil masu üleelamiseks vaja on.

Paparatso Sofie

Vat nii, omad karupildid on nüüd endine tase. Vähem kui aasta tagasi sain maja avamisel oma savisaarepildi, aga eile avati kohe kaht maja ja ma tegin juba järgmise taseme pilte. Ilvesepilte. Ja rüütlipilte.

Mulle tuli meelde kuidas Giustino juhtus Rüütlit nägema ja kuidas ta oli natuke hämmastunud, et see tema eesti tuttavates sugugi elevust ei tekitanud. Meid on lihtsalt nii vähe, et pole miski ime ükskõik kellega kokku juhtuda. Sealhulgas presidendiga. Ka kahe presidendiga järjestikku. Vaatasin, kuidas Ilves maja avas ja katsusin meenutada, kas ma olen teda varem üldse oma silmaga näinud või ei, aga no ma tõesti ei tea. Kas laulupidu loeb? Lauluväljaku keskelt kõnepuldini? Aga nägupidi on ju nii tuttav! Siit järgmine küsimus: kui sulle tuleb vastu tuttav inimene, kas siis peaks teretama või tuleb enne hoolikalt järele mõelda, et kas tema ka sind tunneb? Või kas kõlbab teretada ammuseid tuttavaid, kes vahepeal kuulsaks on saanud? Võibolla nad ei mäleta sind enam või ei tunne ära? Äkki siis tuleks teha nägu, et ma ka enam ei tunne? Ühtäkki tundus sihuke eestlaslik enesessetõmbumine ja vaoshoitus täitsa nõme. Nii et kui ma siis järgmise maja avamisel Rüütliga ninapidi kokku juhtusin, ütlesin talle viisakalt tere. MINA teda ju tunnen. Mispeale Rüütel mulle viisakalt käe pihku pistis;) No kohe näha, et inimene on prominendiks harjutanud ja oskab kenasti käituda!

Ehitajad olid korraldanud stiilipeo, kus valgetes maalritunkedes ja valgetes kiivrites catering napsi ja süüa jagas. Järgmisel päeval uurisin töökaaslaste käest delikaatselt järele, et kes see tüüp oli, kellega me seal koos tina panime. Käitus teine kõikse aeg, nagu tunneks mind, aga mina muudkui piidlesin teda ja mõtlesin, et "ei saa olla, et see on mu onu, mis siis et väga sarnane". Otse küsida aga ei julgenud: ükskord ma ühe käest küsisin ja siis tuli välja, et tegemist oli mu kaas-juhatuseliikmega ja ma siiani põen, et äkki ma solvasin teda sellega, et ma teda nägupidi ära ei tundnud, kui me ometi tunde ühe laua taga koosolekut olimne pidanud. Nagu ma poleks teda oluliseks pidanud või midagi. Ei, mul on lihtsalt halb nägudemaälu!

Noh, tuli välja, et ma tegelikult teadsin küll seda meest, kellega me seal peol koos napsi võtsime. Ma olin temaga asju ajanud küll, aga telefoni teel.



vat siin on minu töökaaslased Rüütliga ühel pildil. Ilvesepilte täna ei näita, te olete neid näinud ju küll ja küll.

PS. Tegelikult on kahe karu nägemine minu meelest ikka ägadam kui kahe presidendi nägemine.