Suurepärased kaks päeva Viru Folgil Käsmus. Eriti tore oli tulla ja minna jalgrattaga.
Tallinnast Võsule oleks muidu liiga pikk maa, aga õnneks käib elektrirong Aegviitu ja sealt on läbi Kõrvemaa ja Lahemaa võimalik mitut moodi seigelda. Ja Võsu lähedal saab öömaja;)
Seekord siis äraeksimisega sinna ja ilma eksimisteta tagasi. Pilte palju ei teinud, minnes lootsin enne pimedat öömajale jõuda ja tulles oli valida, kas jõuda kella kuueseks rongiks Aegviitu või jääda poole kümnest rongi ootama. Ja need "päris" teed olid kohati ikka nii pahad, et ei saanud eriti ringigi vaadata, kogu tähelepanu tuli suunata ratta ette tee peale. Tegelikult on mööda väiksemaid matkaradu ja metsasihte isegi mõnusam sõita, ainult et seal on kergem ära eksida ja mind eriti ei tõmba mõte, et võiks veel kord oma raskelt koormatud jalgratast seljas läbi soo ja üle langenud puutüvede tassida. Samas jälle, mul on hea meel, et ma seda teinud olen!:)
Pildil olev maastik on ilus küll, aga läbi sõita mulle sealt ei meeldi. Midagi masendavat on selles hiiglasuures raiesmikus... või oli see põlendik?. Ja tee oli lihtsalt võimatu: lahtine liiv, kus ratas lihtsalt ei sõida ja kõik, kohati hoolikalt treppi sõidetud. Aga seal kasvasid väga dekoratiivsed tuustakud!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar