pühapäev, 22. märts 2009

pealtkuuldud kõnelusi

EMA: Kahju et mina enam lapsi ei saa.

TÜTAR: (punnitab vaikides silmi, püüab vist ette kujutada, mida teeks saadud lastega tema vana ja põdur südamehaige ema, kellel aeg-ajalt üle toa minnes pilt eest ära kipub minema. Kas mainida vanainimesele, et lapsetegemise asjus tuleb tal nüüd oma lapselastele loota või oleks parem seda teemat mitte puutuda – lapselapsed näivad arvavat, et neil on aega küll, kuigi neil ei tarvitse tingimata õigus olla.

TÜTAR: Täna kui ma sinu juurde sõitsin, tuli bussi üks noor ema väikese armsa roosas kombinesoonis lapsega. Ma veel vaatasin neid, kui nad bussi tulid, keskmise ukse juures oli palju rahvast ja ema suundus tagaukse juurde, lapsuke kenasti käekõrval. Niikui nad bussi said pistis lapsuke röökima, ma mõtlen, RÖÖKIMA, ja karjus kogu selle aja, mis nad bussis olid. Kogu hingest, nii kõvast kui kõrist tuli, lõpuks hakkas küll hääl natuke ära minema. Bussis kõik vaatasid ja elasid kaasa, tead, muidu ju eestlased ei sekku, ei söanda sinnapoole vaadatagi. Aga nii jube on kuulata lapse nuttu – tahaks nagu kellelegi appi minna, emale või lapsele.

EMA: Tuttav tunne. Sinu õde tegi samamoodi, kui ta väike oli, nii kahe-aastane. Kui me siit bussiga linna sõitsime, nuttis kogu tee. Kas sa ei mäleta, sa olid siis juba nii vana, et võiksid mäletada? Ja sina rääkisid talle: “Ei tohi karjuda. Bussis peab ilusti vaikselt olema.”

TÜTAR: Tema muidugi ei kuulanud mind...

EMA: Ei. Ja kui me linnast tagsi jõudsime, siis niipea kui me siin bussist maha saime, siis ta oli nii väsinud, et jäi kohe magama. Ühtegi sammu ise ei astunud ja oli magades nii raske, tassi siis teda...

TÜTAR: See röökiva lapsega ema, kui ta siis maha läks – ei tea, kas jõudis kohale või viskas närv üle – läks, laps süles, kiirel sammul üle parkimisplatsi. Vaatasin talle järele, et kuhu ta nüüd nii sihikindlalt? Kas mõni auto ootab teda või lähebki kodutee otse üle muruplatsi? Astus parkimisplatsi servast üle ja lasi lapse lume peale. “Viskas lapse maha!” ahhetas rahvas bussis.

EMA pöörab tähelepanu tagasi telekale, kus MEESHÄÄL saksakeelsele armastufilmile eestikeelset teksti peale loeb: “Ma olen rase!”

1 kommentaar: