Oh mul on töö juures nii tore - mul on on uus võimas arvutimäng, selle nimi on Microsoft Dynamic Solutions - Navision, ja ma hakkan juba natuke aru saama, kuidas seda mängitakse. Paar päeva tagasi ilmnes, et on olemas ka mingid kasutusjuhendid, mida saab välja trükkida ja siis sealt näpuga järge ajada, et kus ja kuidas näiteks arveid sisestatakse. Mõtle, oleks ma seda teadnud, enne kui ma neid arveid hakkasin sisestama... hm, pool lõbu oleks siis vist olemata olnud. Teadagi ju õpitakse kõige efektiivsemalt ikka oma vigadest, onju.
Nagu igas korralikus mängus, on ka Navis omad draakonid ja lohed, kellest möödapääsemine suisa võimatu tundub - näiteks ei ole mulle mitme kuu jooksul suudetud luua arve blanketti, ja kuigi ma võin arveid eelvaatena näha, ei tule printerist mitte piuksugi. Arvutipoistelt tuleb lubadusi, aga mitte blanketti. Nüüd ongi nii, et kliendid ootavad asjatult oma selle kuu arveid, mis hiljemalt esmaspäeval oleks pidanud teele minema. Kust leida salarelv selle draakoni võitmiseks, seda ma veel ei tea.
Põnev!
reede, 18. aprill 2008
pühapäev, 13. aprill 2008
tegevusaruanne
Hoiatus: nutt ja hala, teemaks raamatupidamine. (Tõenälilselt pole see teile üldse huvitav, aga midagi paremat pole mul teiel hetkel pakkuda):(
(EDIT: praktilisi nõuandeid vaata siit)
Tegevusaruanne. Nutt ja hala.
Ajab mind vihale.
“Tegevusaruanne” – see on sihuke väike vähetähtis osa ettevõtte aastaaruandest. Suur ja tähtis osa aastaaruandest on raamatupidamise aruanne: bilanss, kasumiaruanne, rahavoogde aruanne, omakapitali muutuste aruanne ja veel paarkümmend lehekülge lisasid.. Raamatupidamise aruande teeb raamatupidaja. Seal on arvud ja faktid, põhjalik ülevaade kõigest, mida on võimalik arvudes avaldada. Juhatus kirjutab ainult alla. Tegevusaruanne, see on see tühja plära ajamise koht, selle peab koostama juhatus, nii on seaduses kirjas. Tegevusaruanne pole üldse minu kui raamatupidaja asi. Olgu, nüüd ma olen juhatuse liige, nüüd on ühe viiendiku osas minu asi ka. No kui ma aus olen, siis pole ma veel kokku puutunud ühegi juhatusega, kes oleks olnud võimeline iseseisvalt ühel leheküljel kirjeldama, millega asutus tegeleb, mis olid tema aruande aasta põhilised saavutused ja mis tal edaspidi plaanis on. Ikka olen mina kui pearaamatupidaja pidanud tegevusaruande juhatuse jaoks valmis kirjutama. Aga no see ei ole ju eriti keeruline kirjatöö. Välja arvatud sel aastal.
Jant hakkas pihta juba varakult, kui Emaettevõte küsis meie kui tütarettevõtte käest andmeid oma konsolideeritud aastaaruande tegevusaruande jaoks. Saabus iimeil Uuelt Kõrgelt Ülemuselt, kes Vana Kõrge Ülemuse asemel Emaettevõtte esindajana meie juhatuse liikmeks sai: millal aruande mustandiga saab tutvuda?
Ma olin ausaltöeldes hämmingus: mis aruandega ta nüüd tutvuda tahab? Peatselt saabuval juhatuse koosolekul oli plaanis arutada meie esialgseid majandustulemusi, mis oleks eeldanud bilansi ja kasuamiarunde esitamist eelnevaks tutvumiseks, aga Uue Kõrge Ülemuse iimeil oli haagitud emaettevõtte tegevusaruande andmeid küsiva kirja sappa... miks?
Nii et ma saatsin talle ammendava vastuse:saadan tutvumiseks esialgse inventeerimata bilansi-kasumiaruande, aga kuna MINA tegelen raamatupidamise aruande kokkupanemisega, siis tegevusaruande võiks kirjutada ülejäänud juhatus. On ju õiglane: mina teen kahekümne lehekülje jagu numbreid ja fakte, teie ülejäänud neli kirjutage üks lehekülg üldist jura ise, seaduses nõutavad arvandmed ma teiele annan.
Pealegi on nende emaettevõttele minevate tegevusaruande-juradega ju veel palju aega. Me võiks ju seda tegevusaruannet läheneval juhatuse koosolekul arutada?
Juhatuse koosolekul ponud ühelgi jutatuse liikmel tegevusaruande kohta mingeid ettepanekuid.
Saabus tähtaeg, mil pidime esitama oma andmed Emaettevõtte tegevusaruande jaoks. Keegi polnud midagi kirjutanud. Minu juurde tuli paanikas Otsene Ülemus: kuule, kirjuta ikka sina see tegevusaruanne. Mina vastu, OK, aga sisesta sina siis need arved siin uude raamatupidamisprogrammi? Ma saan aru küll, et minul tuleb see tegevusaruanne kõige paremini välja (no ei ole me ülemus miski sõnasepp), aga MUL POLE AEGA!
Lõppes muidugi sellega, et ma kirjutasin neile tegevusaruande. Ma väga ei ponnistanud, lõppeks on see siin praegu ju vaid toormaterjal Emaettevõtte tegevusaruande jaoks, küll Emaettvõte viimistleb (ja vastutab). Meie tegevusaruanne ei lähe ju kuhugi enne kui ma raamatupidamise aruande täiesti valmis saan, ja kuna mul pole aega, siis see raamatupidamise aruanne veel niipea ei valmi. Jõuab seda oma tegevusaruannet veel viimistleda ju küll.
Natukese aja pärast saabub paanikas Otsene Ülemus: Uus Kõrge Ülemus ei jäänud me tegevusaruandega rahule. Et miks nii vähe numbreid ja tabeleid. Minus tõstis pead kerge kahtlus, kas Uus Kõrge Ülemus ikka teab, mis asi on tegevusaruanne ja ega ta seda raamatupidamise aruandega segi ei aja? Raamatupidamise aruanne on numbreid ja tabeleid otsast otsani täis, aga no kui ta tahab, tehku mõni tabel ja lisagu, ta on juhatuse liige koostagu muudkui seda tegevusaruannet, kes teda takistab?
Uuele Kõrgele Ülemusele olnud meeldinud see lause töötajate keskmise arvu kohta, mis need kaks kohta seal pärast koma teevad? No sorry, kutid, need kaks kohta peale koma on välja arvutatud kohaselt keerulise metoodika alusel Riigi Raamatupidamise saldoandmikus ettenähtud täpsusega ja kuna saldoandmike juhendis on öeldud, et need numbrid peavad vastama numbritele tegevusaruandes, siis pole see SEE koht tegevusaruandes, kus teie peaks oma loovust rakendama. No ja nii edasi.
Jääb kaugele selja taha tähtaeg, millal Emaettevõte meie käest andmeid tahtis, aruanne on neile ära saadetud nagu oli, seltpoolt pole keegi kobisenud... jookseb kohale paanikas Otsene Ülemus: Uus Kõrgem Ülemus käskis tegevusaruannet parandada, vaata neid viimaseid lõike, mul on tunne, et need ei saanud päris õigesti.
No ma hakkasin ikka algusest peale lugema ja ei suutnud oma jahmatust varjata: meie põhitegevus on... see ja teine ja siis veel meie ja meile usaldatud vara korras hoidmine ja oma tegevuse üle majandusarvestuse pidamine!!!
See on küll maailma kõige täpsem raamatupidamuslik vaste tuntud blogiväljendile “tõusin üles, sügasin kubet.”
Sellise lause kirjutamine aastaaruandesse on minu meelest seadusevastane: seadus õpetab, et nullridu ära ei tooda, ja majandusarvestuse pidamise fakt on täielik nullrida, mis ei sisalda bittigi informatsiooni: pole olemas ühtki asutust või ettevõtet, kes ei peaks majandusarvestust.
No ja siis ma jõudsin ka viimaste lõikudeni, ehk siis Otsese Ülemuse versioonini Raamatupidamise Seaduses nõutavast infost, mille ma ju ometigi olin kord juba õigesti ja täpselt formuleerinud... kuna Uuele Kõrgele Ülemusele sõnastus ei meeldinud, siis PIDI ta minu terminitest ja arvudest koosneva sõnastuse ikka ümber tegema! Lugesin mina seal siis “arvestatud tasude” asemel “väljamaksed töötasufondist”. No mis asi on töötasufond? Meil sellist looma küll pole. Ja tegevusaruandesse on vaja kirjutada just nimelt arvestatud tasud, mitte väljamaksed.
“Töötajate arvust aasta lõpus” oli saanud “keskmine töötajate arv arvestatuna 31.12.2007”. Appppiiiii! Ise tipi haridusega mees, tehnilise haridusega inimene peaks ju ikka vahet tegema keskmisel ja hetketulemusel. Või ta arvas tõsimeeli, et ma arvutasin välja kõigepealt terve aasta keskmise ja siis veel 31. detsembri keskmise (võttes arvesse hommikuse ja õhtuse töötajate arvu? Või lugesin suurema täpsuse nimel lõuna ajal ka töötajad üle)?
No ma sain vihaseks ja ei hakanud enam midagi parandama. Ma teen õigesti valmis ja te topskid parandate valeks ja siis tüütate mind, et paranda nüüd.
Trükkisin veelkord välja raamatupidamise seaduse tegevusaruannet käsitleva paragrahvi ja värvisin terminid ülemuse jaoks punaseks. Viisin ülemuse lauale ja läksin nädalavahetust pidama.
No aga mul on ju ikka kole palju tööd tegemata, ja aega vähe ja astusin ikka laupäevalgi töölt läbi, et pakilisemad asjad esmaspäevaks valmis saada. Ja helistab mulle sinna tööle Otsene Ülemus ikka sama vana paanikaga, vaata ikka neid viimaseid lõike, need vist ikka ei saanud õigesti.
Ei saanud jah, aga mis siis, mis häda teil kahel selle tegvusaruandega praegu õige on? Kui Uuele Kõrgele Ülemusele ei meeldi, arutame seda siis järgmisel nädalal juhatuse koosolekul, las Uus Suur Ülemus ütleb mulle näkku, et raamatupidamise seadusele vastav sõnastus talle ei sobi? No ei ole mul aega seda aruannet lõpmatuseni edasi-tagasi parandada. Ja üldse, selles esialgses tegevusarundes, mis ma teile kirjutasin, oli ju õigesti, vaata sealt järele, kuidas peab.
Ja nüüd ma olen juba täitsa tige ja ootan kannatamatult juhatuse koosolekut, et mõlemale tähtsale ülemusele korraga näkku öelda, et termineid ei saa vabalt üksteise vastu vahetada, et töötajate arv ja töötajate keskmine arv on kaks ise asja ja luge seadust topskid ja tehke endale selgeks, millest jutt käib, enne kui ümber hakkate tegema. Ja et millised organisatsiooni EI pea oma tegevuse kohta majanduarvestust, kas see misnisteerium vää kus Uus Kõrge Ülemus ennemalt Veel Kõrgema Ülemusena töötas?
Ja üleüldse, kirjutage ise oma tegevusaruannet. Ma pärast vaatan üle ja ütlen, mis valesti on. Rõhuga sõnal PÄRAST.
(EDIT: praktilisi nõuandeid vaata siit)
Tegevusaruanne. Nutt ja hala.
Ajab mind vihale.
“Tegevusaruanne” – see on sihuke väike vähetähtis osa ettevõtte aastaaruandest. Suur ja tähtis osa aastaaruandest on raamatupidamise aruanne: bilanss, kasumiaruanne, rahavoogde aruanne, omakapitali muutuste aruanne ja veel paarkümmend lehekülge lisasid.. Raamatupidamise aruande teeb raamatupidaja. Seal on arvud ja faktid, põhjalik ülevaade kõigest, mida on võimalik arvudes avaldada. Juhatus kirjutab ainult alla. Tegevusaruanne, see on see tühja plära ajamise koht, selle peab koostama juhatus, nii on seaduses kirjas. Tegevusaruanne pole üldse minu kui raamatupidaja asi. Olgu, nüüd ma olen juhatuse liige, nüüd on ühe viiendiku osas minu asi ka. No kui ma aus olen, siis pole ma veel kokku puutunud ühegi juhatusega, kes oleks olnud võimeline iseseisvalt ühel leheküljel kirjeldama, millega asutus tegeleb, mis olid tema aruande aasta põhilised saavutused ja mis tal edaspidi plaanis on. Ikka olen mina kui pearaamatupidaja pidanud tegevusaruande juhatuse jaoks valmis kirjutama. Aga no see ei ole ju eriti keeruline kirjatöö. Välja arvatud sel aastal.
Jant hakkas pihta juba varakult, kui Emaettevõte küsis meie kui tütarettevõtte käest andmeid oma konsolideeritud aastaaruande tegevusaruande jaoks. Saabus iimeil Uuelt Kõrgelt Ülemuselt, kes Vana Kõrge Ülemuse asemel Emaettevõtte esindajana meie juhatuse liikmeks sai: millal aruande mustandiga saab tutvuda?
Ma olin ausaltöeldes hämmingus: mis aruandega ta nüüd tutvuda tahab? Peatselt saabuval juhatuse koosolekul oli plaanis arutada meie esialgseid majandustulemusi, mis oleks eeldanud bilansi ja kasuamiarunde esitamist eelnevaks tutvumiseks, aga Uue Kõrge Ülemuse iimeil oli haagitud emaettevõtte tegevusaruande andmeid küsiva kirja sappa... miks?
Nii et ma saatsin talle ammendava vastuse:saadan tutvumiseks esialgse inventeerimata bilansi-kasumiaruande, aga kuna MINA tegelen raamatupidamise aruande kokkupanemisega, siis tegevusaruande võiks kirjutada ülejäänud juhatus. On ju õiglane: mina teen kahekümne lehekülje jagu numbreid ja fakte, teie ülejäänud neli kirjutage üks lehekülg üldist jura ise, seaduses nõutavad arvandmed ma teiele annan.
Pealegi on nende emaettevõttele minevate tegevusaruande-juradega ju veel palju aega. Me võiks ju seda tegevusaruannet läheneval juhatuse koosolekul arutada?
Juhatuse koosolekul ponud ühelgi jutatuse liikmel tegevusaruande kohta mingeid ettepanekuid.
Saabus tähtaeg, mil pidime esitama oma andmed Emaettevõtte tegevusaruande jaoks. Keegi polnud midagi kirjutanud. Minu juurde tuli paanikas Otsene Ülemus: kuule, kirjuta ikka sina see tegevusaruanne. Mina vastu, OK, aga sisesta sina siis need arved siin uude raamatupidamisprogrammi? Ma saan aru küll, et minul tuleb see tegevusaruanne kõige paremini välja (no ei ole me ülemus miski sõnasepp), aga MUL POLE AEGA!
Lõppes muidugi sellega, et ma kirjutasin neile tegevusaruande. Ma väga ei ponnistanud, lõppeks on see siin praegu ju vaid toormaterjal Emaettevõtte tegevusaruande jaoks, küll Emaettvõte viimistleb (ja vastutab). Meie tegevusaruanne ei lähe ju kuhugi enne kui ma raamatupidamise aruande täiesti valmis saan, ja kuna mul pole aega, siis see raamatupidamise aruanne veel niipea ei valmi. Jõuab seda oma tegevusaruannet veel viimistleda ju küll.
Natukese aja pärast saabub paanikas Otsene Ülemus: Uus Kõrge Ülemus ei jäänud me tegevusaruandega rahule. Et miks nii vähe numbreid ja tabeleid. Minus tõstis pead kerge kahtlus, kas Uus Kõrge Ülemus ikka teab, mis asi on tegevusaruanne ja ega ta seda raamatupidamise aruandega segi ei aja? Raamatupidamise aruanne on numbreid ja tabeleid otsast otsani täis, aga no kui ta tahab, tehku mõni tabel ja lisagu, ta on juhatuse liige koostagu muudkui seda tegevusaruannet, kes teda takistab?
Uuele Kõrgele Ülemusele olnud meeldinud see lause töötajate keskmise arvu kohta, mis need kaks kohta seal pärast koma teevad? No sorry, kutid, need kaks kohta peale koma on välja arvutatud kohaselt keerulise metoodika alusel Riigi Raamatupidamise saldoandmikus ettenähtud täpsusega ja kuna saldoandmike juhendis on öeldud, et need numbrid peavad vastama numbritele tegevusaruandes, siis pole see SEE koht tegevusaruandes, kus teie peaks oma loovust rakendama. No ja nii edasi.
Jääb kaugele selja taha tähtaeg, millal Emaettevõte meie käest andmeid tahtis, aruanne on neile ära saadetud nagu oli, seltpoolt pole keegi kobisenud... jookseb kohale paanikas Otsene Ülemus: Uus Kõrgem Ülemus käskis tegevusaruannet parandada, vaata neid viimaseid lõike, mul on tunne, et need ei saanud päris õigesti.
No ma hakkasin ikka algusest peale lugema ja ei suutnud oma jahmatust varjata: meie põhitegevus on... see ja teine ja siis veel meie ja meile usaldatud vara korras hoidmine ja oma tegevuse üle majandusarvestuse pidamine!!!
See on küll maailma kõige täpsem raamatupidamuslik vaste tuntud blogiväljendile “tõusin üles, sügasin kubet.”
Sellise lause kirjutamine aastaaruandesse on minu meelest seadusevastane: seadus õpetab, et nullridu ära ei tooda, ja majandusarvestuse pidamise fakt on täielik nullrida, mis ei sisalda bittigi informatsiooni: pole olemas ühtki asutust või ettevõtet, kes ei peaks majandusarvestust.
No ja siis ma jõudsin ka viimaste lõikudeni, ehk siis Otsese Ülemuse versioonini Raamatupidamise Seaduses nõutavast infost, mille ma ju ometigi olin kord juba õigesti ja täpselt formuleerinud... kuna Uuele Kõrgele Ülemusele sõnastus ei meeldinud, siis PIDI ta minu terminitest ja arvudest koosneva sõnastuse ikka ümber tegema! Lugesin mina seal siis “arvestatud tasude” asemel “väljamaksed töötasufondist”. No mis asi on töötasufond? Meil sellist looma küll pole. Ja tegevusaruandesse on vaja kirjutada just nimelt arvestatud tasud, mitte väljamaksed.
“Töötajate arvust aasta lõpus” oli saanud “keskmine töötajate arv arvestatuna 31.12.2007”. Appppiiiii! Ise tipi haridusega mees, tehnilise haridusega inimene peaks ju ikka vahet tegema keskmisel ja hetketulemusel. Või ta arvas tõsimeeli, et ma arvutasin välja kõigepealt terve aasta keskmise ja siis veel 31. detsembri keskmise (võttes arvesse hommikuse ja õhtuse töötajate arvu? Või lugesin suurema täpsuse nimel lõuna ajal ka töötajad üle)?
No ma sain vihaseks ja ei hakanud enam midagi parandama. Ma teen õigesti valmis ja te topskid parandate valeks ja siis tüütate mind, et paranda nüüd.
Trükkisin veelkord välja raamatupidamise seaduse tegevusaruannet käsitleva paragrahvi ja värvisin terminid ülemuse jaoks punaseks. Viisin ülemuse lauale ja läksin nädalavahetust pidama.
No aga mul on ju ikka kole palju tööd tegemata, ja aega vähe ja astusin ikka laupäevalgi töölt läbi, et pakilisemad asjad esmaspäevaks valmis saada. Ja helistab mulle sinna tööle Otsene Ülemus ikka sama vana paanikaga, vaata ikka neid viimaseid lõike, need vist ikka ei saanud õigesti.
Ei saanud jah, aga mis siis, mis häda teil kahel selle tegvusaruandega praegu õige on? Kui Uuele Kõrgele Ülemusele ei meeldi, arutame seda siis järgmisel nädalal juhatuse koosolekul, las Uus Suur Ülemus ütleb mulle näkku, et raamatupidamise seadusele vastav sõnastus talle ei sobi? No ei ole mul aega seda aruannet lõpmatuseni edasi-tagasi parandada. Ja üldse, selles esialgses tegevusarundes, mis ma teile kirjutasin, oli ju õigesti, vaata sealt järele, kuidas peab.
Ja nüüd ma olen juba täitsa tige ja ootan kannatamatult juhatuse koosolekut, et mõlemale tähtsale ülemusele korraga näkku öelda, et termineid ei saa vabalt üksteise vastu vahetada, et töötajate arv ja töötajate keskmine arv on kaks ise asja ja luge seadust topskid ja tehke endale selgeks, millest jutt käib, enne kui ümber hakkate tegema. Ja et millised organisatsiooni EI pea oma tegevuse kohta majanduarvestust, kas see misnisteerium vää kus Uus Kõrge Ülemus ennemalt Veel Kõrgema Ülemusena töötas?
Ja üleüldse, kirjutage ise oma tegevusaruannet. Ma pärast vaatan üle ja ütlen, mis valesti on. Rõhuga sõnal PÄRAST.
Tellimine:
Postitused (Atom)