Kino tagasitulek

Pidin eile äärepealt varakult koju jõudma, mõtlesin juba, et teen süüa, ja tööd ja. Aga kino ees (vanasti oli kino, nüüd on noortekeskus) näidati kino: oli kaks pehmet diivanit ja kümmekond plastmasstooli, läpakas ja ülesriputatud ekraan ja näidati dokumentaalfilmi neegritest ja norralastest. Kellel külm hakkas, võis suurest mustast plastkotist endale pleedi või magamiskoti ümber võtta. Jäin sinna ja vaatasin koos kümne kuni kahekümne inimesega lõpuni alguses dokumentaalfilmi ja pärast otsa liigutava noorsoofilmi. Rahvast tuli ja läks, mõni tuli jalgrattaga, mõni tõukerattaga, mõni ajas juttu, mõni rääkis moblaga, mõni laps jäi vahepeal pildile ette, aga kõik see koondus ikka selle filmi ümber ja kokkuvõttes oli kuidagi erakordselt kogukondlik. Ja elav. Ja imeline. Ja natuke nagu Fellini, kui te mõistate, mida ma sellega öelda tahan;)

Mõneks õhtutunniks oli Pääskülla tekkinud Avalik Ruum.

ei, rääkige mis tahate, eile oli väga hea päev.

Nice to meet you

Esmaspäeviti toon ma tööle viis viilu leiba hommikukohvi kõrvale võileiva tegemiseks. Ühel neist viilakatest on nimi ka, aga millisel, selle saab teada alles neljapäeva hommikul, kui ma eelviimase leivaviilu külmkapist välja võtan. See, mis kappi tagasi läheb, on ThankGoditsFriday. Alati meeldiv tutvuda!