üks kask neil kasvab õues

uus suurepärane jalgrattaparkla Tehnikaülikooli juures

Tehnikaülikool ehitab ja renoveerib oma fassaadi. Muuseas on püstitatud ka kaunis ja funktsionaalne jalgrattparkla. Elagu insenerimõte, ma ütlen.

Ja vaadake kui hästi sobib see vormilt kokku jalgratastega!

Kõigile mõttetutele ja ebafunktsionaalsetele rattaparklatele

Täna leidsin, et Pirita teele mere äärde on paigaldatud uus mälestusmärk.
Graniidist ja puha. No tõsi, hõbelpaadikest pealkirjas mainitud kirjaga pole veel paigaldatud, aga küll see tuleb. Kaunis dekoratiivne objekt sobib hästi kokku ülejäänud mereäärse linnamööbliga.

Sest ei saa ju olla, et see värgindus oleks pandud sinna rataste parkimiseks, mitte paljalt ilu pärast? Proovisin: garaniiti lõigatud lõhesse mahub toetama parasjagu veerand esirattast, niipea kui ratas lahti lasta, vajub ta ohtlikult viltu, surudes kogu jalgratta pluss pakiraamitäie kraami massi jõuga esiratast väändesse.

Õnneks on ju sealsamas kilomeetrite kaupa sobiva ja mugava konstruktsiooniga rattapaklat, kuhu saab ratast nii ohutult toetada kui ka soovi korral turvaliselt raami pidi lukustada:

Slartibartfast...

...või midagi muud? Igatahes polnud see allkiri mitte Norra fjordidel vaid Paukjärvel. Väga võimalik, et Kõrvemaa maastiku autor on keegi muu. Kes loeb välja?

jalgrtattaparkla - Pääsküla raamatukogu

Siin üks päris haruldane nõmeparkla koos ühe teise haruldusega: jalgrattaparkimisidioodiga. Või noh, idioot ise pole pildil, küll aga on näha, kuidas saab jalgrtatta parkida nii, et rohkem ükski ratas ei mahuks.
Kui tänavale pole parajasti auku kaevatud, siis üldiselt ja heal juhul mahub sinna parkima ka kolm ratast. Kui konstruktsioon oleks vähe teisiti paigaldatud (murust ja põõsast eemale), mahuks ka neli, üks igasse külge. Mõeldud on ta, paistab nii, viiele või kümnele rattale. Kahjuks pole kusagil parkimisõpetust ja mina polegi aru saanud, kuidas need viis või kümme ratast peaks sinna mahtuma või lukustatama. Raamatukoguhoidja rääkis, et sinna peaks ratta kuidagi peale tõstma. Ma korra proovisin, minu ratas sinna peale küll ei käi. See vahe on kas liiga kitsas või liiga lai, ma ei tea. Ühesõnaga, müstika.
Aga raamatukogu arhitektuuriga sobib visuaalselt hästi kokku.
Muide, et raamatukogu teine korrus eendub tugevasti, siis on ümber raamatukogu kena vihmavarjuline ala, aga jalgrataste parkimine on ette nähtud siiski lageda taeva all, varjulisest seinaäärest parasjagu eemal.

mu elu parim sünnipäevapidu

läksime omadega rappa

kas harjutame rattureid liikluseekirja rikkuma või?

Sarjast "mõistatuslikke liiklusmärgikombinatsioone Tallinna linnas".
Seekord pildil jalgratta (ja jalg-)tee, kus ei tohi (jalgrattaga) sõita. Seda ju telliskivi tähendab? Sissesõidu keeld, edasi ei tohi sõita ühegi sõidukiga. Sõiduki all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 12 lõikele 1 teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklevat liiklusvahendit, mis liigub mootori või muul jõul.

OK, juba vanast ajast on teada, et telliskivi on ainus liiklusmärk, mida kõik tunnevad ja - enam-vähem - ka järgivad. Nii et kui on TÕESTI vaja autosid mõnest jalgrattateest eemal hoida, siis tellis on ilmselt parim võimalus. Aga mind ikkagi huvitab, et kas siis nüüd tõesti otsustati, et ärgu siis jalgrattad kah sõitku, peaasi, et autosid ei sõidaks,(no siis oleks võinud ju lihtsalt jalgtee sildi panna?) või unustati lihtsalt ära, et telliskivi ka jalgrattasõidu kohta käib - või ei käi nüüd järsku või? - või siis otsustati, et tühja neist jalgratturitest, las rikuvad parem liikluseeskirja, nad niikuinii kogu aeg rikuvad. Ega me neid ju niikuinii ei kontrolli.

No minu meelest on see viimane küll tobe variant, sest ma arvan, et me ei tohiks kedagi harjutada liikluseeskirja rikkuma. No teate ju, harjub ära, hakkab meeldima...

perekondlik teadaanne

Vastuseks minu teabenõudele saatis mu tütar mulle meili, et temaga on kõik hästi, aga ta on levist väljas ja kirjutab hiljem lähemalt.

jalgratta- ja rulluisutee

Ausalt, kui esimest korda seda märgikombinatsiooni Lillepi pargis nägin, arvasin, et see tähendab midagi muud. Mina rumal rõõmustasin, et näe jalgratturitele on spetsiaalne ohutu tee tehtud, kuhu rulluisutajaid ei lubata. No mul on juhilubade tegemisest jube palju aega möödas kah ja jalgrattatga oma igapäevaradu sõites pole eriti palju liiklusmärke tunda ju vaja. Hea küll, mis ma ikka end õigustan. Loll olin. Aga mitte kaua! Tulin koju ja vaatasin elektroonilisest Riigi Teatajast liikluseeskirja, noh seal tuli ainult märgid üles leida ja siis märgi numbri järgi teisest kohast vaadata, mis need tähendavad ja tuligi välja, et "jalgrattatee, liikuda tohib ainult jalgratta või mopeediga" ja "käigukeeld" ja kuna käigukeelu all on lisatahvel siis tähendab käigukeeld kõigile peale rulluisutajate. Kokku teeb see siis, et rulluisutajad võivad käia küll.
Erinevaid liiklusmärke kombineerides saab ilmselt pika ja targa jutu ära rääkida. Mida rohkem märke üles riputada, seda targem jutt tuleb. Näiteks... mul ei tule praegu ühtegi vaimukat näidet pähe.

Aga oijah, kas olete tähele pannud, ega jalakäijad ju ei tunne liiklusmärke, või kui tunnevad, siis jala käies ei pane neid tähele või kui panevad, siis ei käitu nii nagu märgid käsevad... kas on siis mõistlik riputada üles kolm kolekallist märki, mille tähenduse teadasaamiseks peab minema koju internetist otsima? Äkki oleks olnud lihtsam, odavam ja MÕJUSAM panna üles AINULT lisatahvel kirjaga: "jalgrtatta- ja rulluisutee, jalakäijatele keelatud"?