Sofie maailm

meeleavaldusemuljed

2012-02-13T17:43:00.002Z

Et ACTA-meeleavaldus oli internetiga seotud, siis oli igati kohane ja seaduspärane, et kohale olid ilmunud ka Anonüümsed Kommentaatorid, kellel oli VAJA end püüne peale upitada, kuigi ühtegi mõtet ei juhtunud olema, mida väljendada. Nii et kuulsime ära ka sisutühja ropu sõimu.

Kasutasin juhust ja uurisin ühelt maskikandjalt, et mida see mask esindab. "Anonüümset", seletas tüdruk. No ma ei jäänud sellega rahule ja uurisin kodus edasi. Tuleb välja, et Guy Fawkesi mask on omandanud tähenduse "me protesteerime valitsuse türannia vastu". Vat siis.

kassiblogi

2012-01-28T14:10:00.003Z

Seoses saabuva külmalainega otsustasin aknad ära toppida ja veetsin meeldiva hommikupooliku isekleepuvate tihenditega. Ja kass otsustas, et ma olingi tema lõbustamise juba häbiväärselt unarusse jätnud, nii et tema veetis meeldiva ööpooliku tihendeid maha kraapides. Lõbus ju! Tõeline bandiitkass, pole midagi öelda. Ukse lahtitegemiseks on piisavalt tark, aga täiesti võimetu ära õppima, mõistet "ei tohi."
Mõelda, et mina sain kahest kassivennast selle taltsama ja paima. Huvitav, millega ta huligaansem vend siis veel tänaseks hakkama on saanud?

imikute käest pead sa tõtt kuulma

2012-01-25T18:56:00.003Z

Eile bussis andis üks 10-12-aastane poiss SOPA ja selle mõjude kohta kahele eakaaslasele põhjaliku ülevaate, riivates möödaminnes ka actat. Äärmiselt asjatundlik jutt oli, väga õpetlik kuulata.

täna on väga libe!

2012-01-13T19:54:00.002Z

Pilt on hoopis detsembrist.
Täna võttis salakaval lume alla peitunud jää mul jalad alt ja ma käntsasin kõva matsuga.
Kondid vist jäid terveks, sain edasi kõndida. Võimaliku erandiga sabakondi osas, aga saba pole mul õnneks vaja liigutada.

Vanemapension?

2012-01-10T11:46:00.002Z

Raadio küsib, et kas peaks maksma vanemapensioni ja vastusevariandid on

JAH sest see on õiglane ja tõstab sündivust

EI sest ei tõsta sündivust ja maksma peaks praegu olemasolevatele lastele

ehk siis vastus on juba ette antud. Selge see, et sündivuse tõstmine pole garanteeritud. Selge see, et olemasolevate laste eest tuleb piisavalt hoolitseda ja praegu on liiga palju lapsi, kes ei saa kõike vajalikku. See, et oleks õiglane juba sündinud laste üleskasvatamise töö eest tasuda, pole seega oluline. Töö on ju juba tehtud, mis sest siis enam tasuda!

Liiklusvood 2011

2012-01-04T13:36:00.005Z

Tallinna linn on Tehnikaülikoolil lasknud oma liiklusvoogusid uurida ja see uuring on nüüd netis kättesaadav.
Heitsin pilgu peale ja ausalt, liiklusvood pole üldse huvitavad. Ainus asi, mis huvitav oli, oli see, et Tallinna liiklusvoogudes ei esine ühtki jalgratturit. Mitte kordagi. Esinevad mõned üksikud mootorrattad (alates 2009. aastast. "Kuna mootorrataste osatähtsus hetkel ei ületa liiklusvoos veel 1%, siis võib väita, et selle liigi arvessevõtmisega, ei ole hilinenud.*")

(Huvitav, kuidas teile tundub, kumba liikleb Tallinnas rohkem, jalg- või mootorrattaid? Minu tagasihoidliku isikliku mulje järgi on jalgrattaid nii umbes 10 korda rohkem.)

Bussid ja trollid on üle loetud, trammid ja rongid mitte. Loomulikult, otse LOOMULIKULT pole isegi mitte mainitud sõna "jalakäija". Õige kah, mis meil liikluses nende jalakäijatega asja peaks olema, need on ju lihtsalt inimesed. (Ka sõna "inimene" ole mainit dokumendis kordagi kasutatud.)

Hää küll, tegemist on teadusliku uuringuga, mis just seda tähendabki, et vaadeldakse vaid asja üht või mõnda aspekti ja ülejäänud tegurid jäetakse lihtsalt kõrvale... aga millegipärast meenub mulle üks juhtimistõde: "mida mõõdad, seda saad".

Esteks, muidugi, saame teha järelduse, et meid ei peetud isegi mitte loendamisväärseks.

Ja teiseks, võib arvata, et kui nüüd selle uuringu alusel hakatakse otsuseid vastu võtma, siis meid lihtsalt ei arvestata ja kõik. No mille alusel nad peakski arvestama, kui uuringust nähtub, et meid pole?

*Täpselt nii oligi esimeses alapunktis kirjas.

head 2012

2012-01-02T17:03:00.001Z

sügis jälle

2011-10-19T20:44:00.002Z

ja muide, ma otsin uut töökohta.

kergem elu

2011-09-07T06:39:00.001Z

Eile hommikul oli vaja korraks koju tagasi minna: mahaunustatud telefon tuli ära tuua. See oli nii korraks, et riskisin jalgrattagi erandkorras hetkeks üksi õue jätta.

Lippasin trepist üles ja imetlesin ise oma kergejalgsust. Miks küll täna need kolm trepijärku nii imelikult kerged tunduvad?

Aa, õige jah, pole siin imelikku midagi. Ilma jalgratast tassimata ilmselt ongi kergem trepist käia kui jalgratast tassides;)

Way to go

2011-08-05T14:55:00.004Z

Ma olla oma vanaema nägu läinud, ütles tädi Tiina mulle sugulase sünnipäeval.
Mul oli hea meel. Mu vanaema meeldis mulle väga. Kui lõpuks niikuinii peab vanamuti nägu minema, siis olgu see juba mõni tore ja armas vanamutt.
"Siis, kui ma temaga esimest korda kohtusin. Kusagil 46-ndal aastal. Siis ta oli umbes nii vana kui sina praegu" jätkas tädi Tiina.
Mul võttis natuke aega, et ajaskaala paika saada: perekonnasõprus tädi Tiinaga kestab ju ikka eesti ajast saadik, kuidas siis alles 46-ndal? Siis tuli meelde, et aga jah, vanaema eestiaegne sõbranna oli ju tädi Tiina ema tädi Ärna hoopis. Sõbrannade lapsed, eluaegsed sõbrannad minu ema ja tädi Tiina, said jah alles peale sõda kokku.
Pärast ma arvutasin välja, et 46-ndal oli vanaema oma 10 aastat noorem kui mina praegu. Eks tal oli muidugi juba sõda seljataga. Ikkagi oli vanaema 46-ndal palju noorem, kui mina teda mäletan!

Sofie-nimeline Savisaare Isikliku Teene Märk (pildil keskel)

2011-06-29T17:05:00.006Z

http://www.blogger.com/img/blank.gif
Et kõik ausalt ära rääkida tuleb alustada sellest... ei, võtame sealt kohe tükk maad edasi ja läheme kohe selle päikesepaistelise maipäeva juurde, kui Sofie rahulikult jalgrattal kodu poole väntas. Ta oli just keeranud spetsiaalsele jalgrattateele, kus, nagu Tallinnas kombeks, jalgrattasõit "telliskiviga" ära on keelatud, kui järsku nägi enda ees Savisaart. No päriselt ka. Sofiel oli nimelt ammu linnapeale üks küsimus, noh aga et Savisaar tuleb ja annab võimaluse küsimust esitada just selles kohas...
-"Tere härra linnapea! Palun öelge, miks siin jalgrattaga sõita ei tohi?"
-"Tohib ju küll, näe sõidavad ju."
-"No ega see, et sõidavad, ei tähenda ju veel, et tohivad. Selle sillal on mõlemas otsas telliskivi ees, see tähendab, et siin ei tohi sõita mitte keegi. Need, kes sõidavad, rikuvad liikluseeskirja."
Noh, arutati natuke, Sofie seletas, et keelumärk pandi sinna selleks, et autod ja mootorrattad ei sõidaks, aga et (liikluspolitseist on järele küsitud) see märgikombinatsioon - kergliiklustee märk koos telliskiviga - ei tähenda mitte, et telliskivi jalgratturitele ei ei kehtiks, vaid et ükski liiklusvahend ei tohi sõita. Ja et ka muudele Tallinna jalgrattateedele on täieliku liikluskeelu märke pandud. Savisaar küsis Sofielt visiitkaarti ja lubas järele uurida ning midagi vastata.
Üle kuu aja ootas Sofie huviga Savisaarelt meili, aga ei midagi.
Ja siis!
EILE oli kõnesoleva silla Pärnu maantee poolsesse otsa lisatud telliskivi alla lisatahvel "välja arvatud jalgratas"!
Tänu Savisaare isiklikule hoolitsusele saab nüüd Sofie üle selle silla õhtul töölt kodu poole sõita ilma et peakski seadust rikkuma. Teistpidi, Rahumäe poolt Pärnu maanteele sellest sillast aga üle sõita ei tohi, sest teises otsas on endiselt keelumärk ilma lisatahvlita.

Käisin teatris

2011-06-17T09:10:00.006Z

Põhuteatris, jalgrattaga.
Eriti palju ökoloogilisemaks ei anna enam minna.

koerte liikluskasvatusest

2011-05-18T06:42:00.002Z

Täna hommikul jõudsin rattateel järele jooksjale ja tema koerakesele. Kui see ikka oli tema koer, rihma otsas ta polnud. Jooksja jooksis tee keskel või natuke paremal, koerake pidas sama tempot tee vasakul serval. Paistis, et niisama neist ohutult mööda ei mahu, tilistasin neile rattakella. Ja mis te arvate? Koerake vaatas tagasi, nägi mind ja suundus liiklusteadlikult tee paremale servale, seni kui jooksja aju alles tasapisi info töötlemisega tegeles ("Mis hääl see oli? Ah rattakell? Kuspool? Mis nüüd teha? Kuhupoole? Ah juba möödas!")
Rattateedel ukerdavate väikelaste vanematele olen ma ikka soojalt soovitanud kasutada juhust liikluskasvatuse alustamiseks ja õpetada lastele selgeks see kõige põhilisem: meil on parempoolne liiklus. Hoia paremale!

No näete nüüd: isegi koerad on suutelised selle selgeks õppima. Minus süveneb veendumus, et kui õpetada, suudavad selle selgeks saada ka lapsed ja jalgratturid.

kassipilt

2011-02-10T19:00:00.003Z

saage tuttavaks, Vassili Vissarionovitš, lähedastele lihtsalt Vassa.

mu tütar ütles, et võib küll blogisse kassipilte panna.

Vanaemaks saamise puhul: Bubbemeises

2011-01-30T18:05:00.003Z

"Kuidas sina tead lahedamat muusikat kui mina?"
küsis mu noorem poeg, kui ma talle David Krakaueri plaati kuulata andsin. Mu kõrvad muidugi liikusid, ja samas ma arvan, et ta nördimus on igati õigustatud. 20-something noormeeste emad ei tohiks teada lahedamat muusikat kui nende lapsed, eriti veel, kui mõni neist lastest juba 30-tuuris on.

Seega, ma kahetsen, et ei jaganud kohe peale Krakaueri Tallinna-kontserti, aga täna siis vanaemaks saamise puhul mu elu esimese juutuubivideoga blogipostitus. Pühendatud minu imeilusale pojatütrele ja tervituseks mu armsale miniale, päevakangelasele.

Selle loo nimi on Bubbemeises - the lies my gramma told me. Krakauerilt leiab juutuubist ka parema pildi ja parema heliga videosid, aga mulle meeldib see lugu kõige rohkem.

keelest ja meelest

2011-01-23T17:49:00.003Z

Loen Uku Masingu "Keelest ja meelest" ja mõtlen, kas tal võib õigus olla ja eesti keel pole lihtsalt sobilik teaduse meelt edasi andma, sest mis see teadus muud on kui üks lahterdamine ja kategoriseerimine ja vastandamine, piiritlemine ja fikseerimine. Või on ehk asi lihtsalt selles, et mida adekvaatsemalt keel maailma väljendab, seda raskem on teda lahterdada, piiritleda jne edasi, selle keele vahenditega. Igasugune teadus nõuab lihtsustamist, pisisasjadets möödavaatamist, ja lihtsustada on kergem, kui sul on mõtlemise tööriistaks mõni emakeelest lihtsam keel. Lihtsam mitte sellepärast, et see keel ongi kohe lihtne, vaid sellepärast, et sa pole seda veel lõpuni selgeks saanud, sa oled omandanud vaid keele lihtsaimad vahendid. Sedasorti mõtisklused siis.
Ja siis tuleb telekaekraanile Jaan Kaplinski ja loeb sellest luuletuse.

kaalujälgijad

2010-09-30T13:04:00.002Z

Me kassiga piirame teineteise liigsöömist: mina talle lihtsalt rohkem ei anna, kui norm ette näeb, mis sest, et tal kauss tühi. Tema jälle ronib mulle otsa, kui ma teleka ette maandun, ja ei lase mind kööki endale järgmist portsu võtma.
Selle kolme nädalaga, mis ta minu juures elab, peaks vist isegi mingit tulemust näitama:)
Hoiukass on, niikauaks kui ta pärishoidja reisil käib, sellpärast vaid kolm nädalat.

ah et nii lihtne see ongi?

2010-09-23T20:49:00.001Z

tuleb ainult teada anda, mida sa tahad, ja juba saadki?
Sofie käis täna esimest päeva uues kohas tööl.

Universumile, teadmiseks

2010-09-05T20:37:00.002Z

juhuks, kui see on ehk märkamata on jäänud, ma otsin tööd. Juba tükk aega.
Ma loodan, et see töö, mis nüüd kohe mu üles leiab, on HEA töö. Midagi innustavat. Midagi, mida ma kohe kangesti tahan teha, rõõmuga. Midagi, mille eest korralikult makstakse. Mitte koletu palju, aga nii, et riie selga, kõht täis ja katus pea kohale jääb ja jaksab ka hinge ja vaimu toita. Ja olgu see üks aus ja paljudele kasu toov töö palun.

harjutan talveks...

2010-08-29T15:30:00.002Z

Selle suve plaan oli elutoa põrand üle õlitada. Mõistagi ei saanud seda teha suve alguses, kohe kui ilmad ilusaks läksid; siis oli vaja rattaga sõitmas käia. Muidugi ei saanud seda teha ka 30-kraadise kuumaga, see olnuks liiga pingutav. Seega jõudis järg põrandaõlitamiseni paari nädala eest. Ega mul mööblit kuhugi panna ei ole, nii et kogu protseduur tuli läbi viia järkude kaupa: jupp põrandat mööblist vabaks, siis spetsiaalseebiga puhtaks küürida, siis oodata, kuni korralikult kuivab, siis õlitada ja siis jälle kuivamist oodata, seekord kemikaalihaisus. Siis mööbel uude nurka, vaba põrandapind jälle küürida, õlitada, oodata. Kolmanda järguga sai asi lõpule viidud ja nüüd ma lihtsalt ootan, et põrand haisemise ära lõpetaks. Avatud akendega. Täna näiteks on õues 14 kraadi sooja, toas näitab termomeeter 16. Kui talvel toas nii külm oleks, siis oleks häda lahti, et miks korralikult ei köeta, aga nii vabatahtlikult... selgub et saab elada küll. Soojad riided, kaks kampsunit, villased sokid, ja telekavaatamiseks võtan veel vatiteki ka peale.

Paari nädala pärast peaks juba kannatama akent vahepeal kinni ka panna.

Ahjaa, niikui ma esimese jupi põrandat puhtaks olin küürinud (vanamoodsalt, kõva harjaga ja käpuli maas), läks kevadest saadik vindunud õlanärvipõletik järsku ägedaks. Nüüd ma siis üritan seda ka siin külmaga ravida:)

Praegu on juba raske ette kujutada, kuidas oli siinsamas istuda 30-kraadises soojuses.

Augustibluus Haapsalus

2010-08-16T20:17:00.004Z

Kes ütles, et Haapsallu rongiga ei saa? Saab ikka, kui ratas ka on. Riisiperest ainult miski viiskend kilti mööda vana raudteetammi ja ongi. Minul võttis kolm tundi. No ma ikka pressisin neid pedaale kõvasti ka, tüütu võsavaheline igav sirge ju. Tagasi tulin kaks päeva hiljem viie tunniga ja tee oli kohe palju kenam ja huvitavam. Võtsin endale aega pildistada teele roomavaid põldmarjavääte ja viinamäetigusid, kohvi juua ja vaatetornis losutada. Võsavahelises vaatetornis, millest võsa üle ulatus ja kust polnud näha midagi, mida ma juba all tee peal näinud ei olnud: nöörsirget võsavahelist teed silmapiirini nii edasi- kui tagasisuunas. (pildid)
Põldmarju sõin ka. Terve see teetamm oli neid täis.
Festival oli tore, muusika suurepärane, kontserdipaigad imelised. Mulle meeldis kõige rohkem Bullfrog Brown raudteejaamas, aga esimese õhtu eesti esinejad pealaval andsid kah äärmiselt nauditava kontserdi.

Tagasi jõudnud, tegin teleka lahti, et teada saada, mis vahepeal uudist on olnud ja avastasin, et ma olin käinud mingil salajasel festivalil. Uudistes räägiti Pärnu vahupeost, nagu oleks see mingi... kultuurisündmus või midagi; Haapsalust ja Lance Lopezizt mitte poolt sõnagi:(

sinna

ja tagasi. OMG, tagasitee ONGI palju ilusam!

tegelikkus ei lakka mind üllatamast

2010-08-10T20:44:00.004Z

Nädal aega tagasi kaotasin ära telekapuldi tagumise kaane, selle, mis patareide peale käib. Akude. Kui akud said laetud, otsisin seda igalt poolt kaks-kolm korda: aknaaluse laua pealt ja söögilaua pealt ja tugitoolist ja toolide pealt ja loomulikult tugitoolist ja nendest taskutest tugitooli seljatoe ja istme vahelt, mida kasutatakse kümnesendiste ja legotükkide ladustamiseks ja diivani pealt ja tugitoolist - no ei olnud.

Täna kui ma tugitoolis istusin ja telekat vaatasin leidsin selle jubina järsku oma tagumiku alt.

Mitte et ma seal tugitoolis selle nädala jooksul vähe oleks istunud. See on kodus mu põhikoht!

Neljas dimensioon tegutseb jälle.

ainult natuke veel oodata

2010-08-01T13:48:00.002Z

ma hakkan vanaemaks!

see teeb mu nii õnnelikuks, et ma ei oska kohe öeldagi.

anonüümsed kommenteerijad

2010-06-28T09:02:00.003Z

Oravatele mu eilne postitus vist ei meeldinud ja nad käisid köögis kommenteerimas. Või noh, ma ju ei tea, et just oravad, kommentaarid olid anonüümsed, aga otsustage ise: umbes nagu hiiresitt, ainult et tsipakene suurem ja jämedam, noh võibolla poole suurem, mitte rohkem. Kes teab, milline on oravasitt? Mina tunnen ära põdrapabulad, jänesepabulad ja hiiresita, aga oravasitaga pole varem kokkupuudet olnud.
Nojah, köögiaken oli ju öösel lahti.
Nüüd tuleb kuidagi välja mõelda, kas keerata kommenteerimine päris kinni või mõtleb välja mingi õhutusvõre või sääsevõrgu või midagi. Ei tahaks ju oravate pärast päris umbses õhus ka elada.

Teine võimalus muidugi, et käisid I&I.

tegevusaruanne. Praktilisi nõuandeid

2010-06-27T08:23:00.003Z

Vastu tulles lugejate soovile.
Nõuded tegevusaruandele sätestab raamatupidamise seaduse § 24. Lugege kindlasti.
Hea uudis on see, et nüüd ei pea enam tegevusaruandesse kirjutama mingit palga- ega tööjõuinfot ega ka juhatuse liikmetele makstud tasusid. Selle asemel on taksonoomilises aruandes kohustuslikud tööjõukulude ja seotud osapoolte lisad, kõik mis vaja, saab kirjutada sinna. Ka need, kes veel taksonoomiliselt ei tee, võivad kirjutada lisasse.
EMTAK-i kood ei pea ka enam tegevusaruandes olema, taksonoomilisel aruandel on selle jaoks eraldi koht.

Neile, kes ei oska välja mõelda, mida sinna tegevusaruandesse kirjutada: soovitan kirjutada hästi lihtsalt ja lühidalt, millega firma tegeleb. Tavalise väikeetevõtte tegevusaruanne võiks ära mahtuda ühele leheküljele. Tihti piisab nentimisest, et "jätkasime tavapärast tegevust ja kavatseme seda jätkata ka järgmisel aastal." No muidugi börsiettevõtetel tuleb rohkem kirjutada, aga nemad ei otsi nõuandeid minu blogist;)

Et asja eriti lihtsaks teha, toon siin ära raamatupidamise seaduse vastava paragrahvi. Eks vaadake ise, mida teil sealt kirjutada on.

Nende finatssuhtarvude kohta ma ei viitsi praegu kirjutada. Aga neid peavad niikuinii ainult auditeeritavad ettevõtted esitama, äkki audiitor aitab teil välja mõelda, mida sinna panna, mida mitte?

§ 24. Tegevusaruanne

(1) Tegevusaruandes antakse ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal.

(2) Tegevusaruandes kirjeldatakse muu hulgas:

1) peamisi tegevusvaldkondi, toote- ja teenusegruppe;

[RT I 2008, 27, 177 – jõust. 10.07.2008]

2) olulisemaid aruandeaasta jooksul toimunud ning lähitulevikus planeeritavaid investeeringuid;
3) olulisi uurimis- ja arendustegevuse projekte ning nendega seotud väljaminekuid aruandeaastal ja järgmistel aastatel;

4) [kehtetu – RT I 2009, 54, 363 – jõust. 1.01.2010]

5) raamatupidamise aastaaruande koostamise perioodil toimunud olulisi sündmusi, mis ei kajastu raamatupidamise aastaaruandes, kuid mis oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi.

(3) Raamatupidamiskohustuslane, kelle majandusaasta aruandeid auditeeritakse või seadustest lähtuvalt tuleb auditeerida, kirjeldab tegevusaruandes lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule:
1) raamatupidamiskohustuslase tegevuskeskkonna üldist (makromajanduslikku) arengut ja selle mõju tema majandustulemusele;
2) raamatupidamiskohustuslase äritegevuse hooajalisust või majandustegevuse tsüklilisust;
3) raamatupidamiskohustuslase tegevusega kaasnevaid olulisi keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid;
4) majandusaastal ja aruande koostamise perioodil ilmnenud valuutakursside, intressimäärade ja börsikursside muutumisega seonduvaid riske;
5) peamisi finantssuhtarve majandusaasta ning sellele eelnenud majandusaasta kohta ning nende arvutamise metoodikat.

(4) Juhul kui äriühingust raamatupidamiskohustuslase omakapital bilansipäeva seisuga ei vasta äriseadustikus kehtestatud nõuetele, tuleb tegevusaruandes kirjeldada kavandatavaid tegevusi omakapitali taastamiseks.

oravarünnakud

2010-06-27T07:52:00.003Z

Hommikul vara, liiga vara, ärkas Sofie ebameeldivast mõttest, et seda krabinat, mida ta kuuleb, seda ei tohiks kuidagi olla. Kontrollime: Sofie magab oma kodus, kedagi teist korteris ei tohiks olla, Sofie ei krabista, sest ta magab, järelikult... Sofie tegi silmad lahti ja nägi sissetungijat. Sissetungija oli suhteliselt väikest kasvu, pruun ja koheva sabaga. Noor orav oli roninud sisse ööseks lahti jäetud magamistoaaknast. Sofie kargas voodist välja, mispeale orav muidugi põgenes elutuppa. Sofie läks elutoaakent avama, et orav saaks õue tagasi, mispeale orav muidugi põgenes kööki. Sofie seisis köögiuksel, orav kükitas keset kööki, Sofie ja kinnise köögiakna vahel. Põgeneda polnud enam kuhugi. Sofie natuke kartis lõksujäänud oravale läheneda, aga otsustas siis, et orav tõenäoliselt kardab veel rohkem ja astus siiski kööki, et akent avada. Orav vaeseke põgenes elutuppa tagasi, sealt esikusse ja vannituppa, (null akent), läbi elutoa uuesti magamistuppa, ja lõpuks leidis ka tee aknast õue.

Sofie pani köögi, elutoa ja magamistoa aknad kinni ja ronis voodisse tagasi. Und nagu ei tulnud, aga väljapuhanud tunnet ka polnud ja üldse oli kellaaeg tõusmiseks veel liiga varane. Sofie tegi magamistoa õhuakna uuesti lahti: õuest tuli nii mõnusat värsket suvehommikulõhna. Mõne aja pärast tuli ka tukk uuesti peale.

Ja siis tuli orav tagasi!!!

Ja jälle kordus kogu tants otsast peale! Orav ees ja Sofie tema kannul aknaid avamas (mis orava muidugi aknast eemale hirmutas) läbi elutoa, köögi, jälle elutoa magamistuppa tagasi (oi ei! ega ta ometi riidekappi peitu ei roni!) kuni orav lõpuks leidis tee aknast välja.

Ma muidugi ei tea, võibolla see ei olnud sama orav, võibolla ta saatis oma venna:
"Mine ka, tead, nii vahva oli! Ja seemnetädi oli vaimustuses, kuulsid, kuidas ta plaksutad ja hõiskas!"

Adrenaliinisõltlased oravapojad rsk.

Üks kask neil kasvab õues

2010-05-29T07:22:00.002Z

re: kukepildid

2010-04-29T19:00:00.003Z

Käisin vinoteegis Tigu Katu veine maitsmas. Veinid mulle meeldisid küll ja ma juba väga ootan, et neid Eestis osta saaks, aga ma pean ausalt üles tunnistama, et tegelikult ei tea ma veinidest nii palju, et söandaks sõna võtta. Veine ma ei mõista. Raamatuid, vat raamatuid ma mõistan. Seega on mul selle veiniõhtu kohta ütelda järgmist:

kui teie ka arvate, et Karlsson on poiste raamat ja Pipi tüdrukute raamat, siis on Lindgren teid lihtsalt alt tõmmanud. See ei loe, et mõnele poisile meeldis lapsepõlves Karlssoni raamat rohkem kui Pipi raamat (tüdrukutele ka meeldis Karlsson rohkem) ja see, et tüdrukud loevad poiste raamatuid küll, aga poisid tüdrukute raamatuid mitte, pole tegelikult asjakohane argument.

Oluline on see, et Pipi raamat oli täis äkšõnit, mereröövleid, kuldrahasid, laevu ja hobuseid, jõuga ärapanemist ja muud poiste värki, ilma igasuguse "liigse" tundlemisteta, samas kui Karlssoni raamat rääkis tegelikult suhetest ja tunnetest. Väikevend ootamas ja kurvastamas ja Karlsson, kes lendab kohale kui ise heaks arvab ja kõik etteheited oma väikese paksu käe hooletu liigutusega eemale heidab - kas see ei tule teile tuttav ette? Naistekatest?

Ühesõnaga, Pipi on tegelikult poistekas, ainult et kuna seal on peategeleseks tüdruk, siis poisid seda kahjuks ei taipa. Ja Karlsson on täitsa hea naistekas, ainult ärge seda poistele öelge, muidu nad arvavad, et neil ei kõlba seda lugeda.

Kristus on üles tõusnud!

2010-04-04T15:34:00.007Z

Vaatasin Suurel Reedel telekast Manchester Passionit. Mulle idee meeldis. Jeesus saabus Manchesteri jalgrattal, tervitas oma jüngreid tänavakambaliku käsipihku-embus-õlalepatsutusega ja pidas õhtusöömaaega kohaliku kiirtoiduputka juures. Teisest linnaservast tassiti keskväljaku poole hiiglaslikku risti, mida ka saatsid kaamerad ja reporter mikrofoniga, kes siis osalejaid intevjueeris: "Mida teile tähendab rist ja mis te muidu asjast arvate?" Raekoja ees oli üles seatud lava ja hiiglaslik ekraan, kust osalema palutud linnakodanike mass sai jälgida nii Jeesuse kui risti teekonda saatusliku lõpplahenduse poole. Hästi palju siin-ja-praegu vihjeid. Jeesus sai reedetud, märulipolitseinikud võtsid ta kinni ja kiiresti salgas Peetrus ta kolm korda maha. Siis vahetas saatejuht pealaval oma tagi lipsuga ülikonna vastu ("Ma tahan ju võimalikult hea välja näha, kui Jeesus siia jõuab") ja muutus kohtumõistjaks, kelle palge ette tiriti oranžis vanglatürbis Jeesus. "Kelle ma vabaks lasen, Jeesuse või röövel Barabasi?" küsis ta väljakule kogunenud rahvahulgalt. "Barabasi! Barabasi!" karjus rahvas.

Sel hetkel muutus asi minu jaoks järsku väga häirivaks.

"Mida Jeesusega teha?" - "Risti lüüa! Risti lüüa!" karjus rahvas.
OK, osatäitjad on osatäitjad, nad on näitlejad, kellele makstakse raha, et nad kurja tegelast mängiks. Mida said Manchesteri elanikud selle eest, et nad Kristuse surma mõistsid? Niipalju kui mina aru sain, lubati neil lahkesti tasuta osaleda.

Tähendab, ma saan aru, et näitleja tahab mängida Juudast või Pilatust, kui Jeesuse osa on juba võetud, aga kes TAHAB kehastada massiliiget, üht neist "kes ei teadnud, mida nad teevad", skandeerimas "crucify, crucify"? Kas rahvamass pole kahe tuhande aastaga vahepeal siis teada saanud, "mida nad teevad"? Kaks tuhat aastat (no paarkümmed jääb veel puudu, ok) aastat on seda lugu räägitud ja targemaks pole keegi saanud? Võibolla mina, vana ateist, ei saa asjast lihtsalt aru, aga no, mis see kannatusmängude mõte siis on, kui mitte meenutada ja läbi elada Jeesuse ohvrit? No ja kui juba meenutada ja läbi elada, miks siis mitte ka mõningaid järeldusi teha või koguni õppida???

Kui ma mängiksin Juudast, siis oleks mul tunne, et, noh, Jeesuse reetis tema, Juudas. Misisganes ta motiivid siis ka olid. (Tal võisid olla väga head põhjused! Ka sellest on nüüd juba pea kaks tuhat aastat mõeldud ja sellest on kirjutatud kindlasti mitu raamatut, neist mõned vast ka Juudast õigustavad. Ühte ma olen kunagi lugenud.) Kui ma mängiksin Peetrust, ma mõtleks, et tema, Peetrus salgas Jeesuse maha, ei tea, kas mina tema olukorras oleks sama teinud.

Aga kui ma mängin rahvamassi, kes skandeerib "crucify, crucify" siis pean ma ju aru saama, et need olime meie, meie, inimesed massi hulgas, kes saatsid ristile Jeesuse, mitte röövel Barabase. Mitte nemad, meie. Ja siin me nüüd oleme, taas samas situatsioonis, ja meile antakse valida...
ja me valime, et löödagu Jeesus risti.

Kas mitte keegi ei elanud niipalju sisse, et hüüda: "Lase Jeesus vabaks?". Kas mitte keegi ei tundnud end niipalju kõrvaltvaatajana, et hüüda "Lase Jeesus vabaks?". Kas kõik kohaletulnud SOOVISID, et Jeesus risti löödaks? Või nad lihtsalt tegid, mida neilt oodati? Kas seal rahvamassis oli ka mõni, kes massiga kaasa ei läinud?

Masside psühholoogia.

Mida rohkem ma sellele mõtlesin, seda enam see mind häiris. Seal oli linnaväljakutäis rahvast, tuhanded ja tuhanded inimesed, kordi rohkem kui oli korraldajaid. Kui neile oleks pähe tulnud, et nad võivad asjade käiku muuta, poleks keegi suutnud neid takistada. Kas kellelegi ei tulnud pähe mõtet seekord teisiti teha? Keelduda olemast loll rahvamass? Kasvõi mängult, ainult seekord? Kristuse mälestuseks? Näidata välja kahetsust, et läks nii? Või ei uskunud keegi, et sellest midagi välja tuleb? Või nad luhtsalt arvasid kõik, et NII PEAB. Seal oli koos SELLINE JÕUD, ja ükskõik mida igaüks neist tundis või mõtles, hulgana allusid nad vastuvaidlemata korraldajate käsklustele, ja kui anti märku, siis määgisid, "Crucify, crucify"

OK, võibolla kristlus selles seisnebki, et nii pidi minema ja vaata kui tore ja muuta niikuinii midagi ei saa, aga... et kui Ta uuesti tuleks, siis tuleks sama teha???

Jah, võibolla me lihtsalt ei ole kahe tuhande aastaga sugugi muutunud, meie, rahvamassid. Me oleme vere- ja vaatemänguhimulised, me teeme, mida meilt oodatakse, me tormame lambakarjana sinna, kuhu karjakoerad meid hauguvad. Ja piisab ühest ettevõtlikust ja karismaatilisest isikust, kes söandab haarata liidrirolli, et ajada meid karjana sinna, kuhu me oma peaga ilmaski ei roniks. BBC sobib ka;)

Nojah, eks te mõelge selle peale, kui Saku Suurhalli lähete. Minul pole piletit.

mis te maksite maamaksu juba enne tänast ära või?

2010-03-31T19:59:00.004Z

No ma ei tea, mis paanika see nüüd olgu, "Täna on maamaksu laekumise tähtaeg, aga paar päeva tagasi oli pool maksu on veel laekumata." Lehes, telekas... kas teie maksate siis maksud enne tähtaega ära või? Kui täna on tähtaeg siis täna tulebki maksta, kesse rumal siis varem maksab? Mind tõesti paneb imestama, et pooled inimesed on maksu enneaegu ära maksnud. Internetipangas saab ju nii hõlpsasti määratud tähtajaga tulevikumakseid teha. Mina tegin maksekorralduse ära siis, kui maamaksuteade tuli, tänaseks. Nii et pommuudise avaldamise ajal oli MINU maks igastahes juba makstud. Firma maamaksukohustuse kattis niikuinii ettemaksukonto jääk. Noh, ja nende maamaks loeti ka ju alles täna tasutuks, kes tulumaksutagastuse maamaksu katteks jätsid. Homme hommikul on mõtet vaadata, palju maksu tasumata jäi.

Welcome to Estonia

2010-03-22T19:54:00.002Z

... käisime laevaga sõitmas.

ilmateade

2010-03-17T19:49:00.002Z

Mitu nädalat või isegi mitu kuud tagasi tulin ma üksõhtu ebatavaliselt vara töölt koju ja nägin ETV uudistesaates ehtsat sünoptikut. Sünoptiku jutt jättis mulle väga hea mulje ja sestsaadik vaatan ma uudistesaateid lootusrikkalt lõpuni välja, et ehk tuleb jälle professionaalne ilmateade.

Aga paraku pole seda rohkem juhtunud.

Selle asemel pean vaatama TV3 reibast idiooti, kes vankumatu entusiasmiga piktogramme ette loeb. No see on muidugi tore, et televisioon näitab sellist head eeskuju vaimupuudega inimeste töölerakendamisel... või kas on?

südamlike tervitustega

2010-03-10T12:19:00.002Z

Tere! Meil teine kuu on väga aeglane Interneti kiirus. Kas Te võite parandada? Ei saa töötada. Võib olla keegi liiga palju surfatab ja vangutab?
С уважением,

no nad vähemalt püüavad! :)

neile, kes pildistavad lund

2010-02-28T20:23:00.005Z

AbFabi väikesed soovitused inimestele, kes pildistavad lund: ärge!

Negatiivsus on nii seksikas! Kellelegi või millegi kohta on võimalik mitmel eri moel sitasti öelda, nii et see on ühtaegu huvitav JA naljakas. Abiks on seegi, kui sul on mingisse nähtusesse ühene ja soovitavalt kirglik suhe ("mulle lumi ei meeldi.") Loen AbFabi (ja nii mõndagi muud parimat blogi) väikse kadedusega; ise ma ei suuda enam ammu nii kirglikke ja üheseid seisukohti võtta. Lumi ei meeldi mulle kah eriti ja talv on mu kõige vähem lemmikum aastaaeg, aga ma ei suuda lume vastu sõna võtta. No võiks ju, aga siis ma peaks oma suhet lumesse palju pikemalt analüüsima... Ei, mind ei peata mitte see, et kardan oma lugejaid surnuks tüüdata. Pigem ikka ei viitsi nii pikalt kirjutada;)

See võimetus millegi kohta ühest kirglikku (soovitavalt taunivat) seisukohta võtta on viimasel ajal tugevasti mu blogimisaktiivsust pärssinud.

Aga inimestele, kes pildistavad lund, on mul AbFabi omast täiesti erinev nõuanne: pildistage rohkem! Sest lumi on valge ja igav ja teda on niigi igal pool ja head pilti on sitaks raske saada. Nii et mõelge hoolega, mida te tegelikult jäädvustada tahate, ja proovige see siis tõepoolest pildile saada, misiganes see siis poleks. Näiteks külm. Või see, et seda lund nii PALJU on. Või see et ta on IGAL POOL. Pidistage julgesti, võibolla, VÕIBOLLA on see teie elu viimane lumerohke talv. Kui te praegu ei viitsi pilti teha, kuidas te siis lapselastele tõestate, et 2010 aasta külmal talvel olid hanged aknalauani?

Need pildid, mis välja ei tule, kustutage ära.

Võibolla mitte kõik:

linnuvaatlusblogi

2010-02-24T20:26:00.002Z

Vanasti olid linnalinnud varblane ja tuvi. No see oli küll ammu vanasti, kajakas lisandus kah juba päris hulk aega tagasi.
("On olemas kahte sorti linde. Kui on suur, siis on tuvi, kui on väike siis on varblane." Vaat selline põhjapanev ornitoloogiline seisukohavõtt. "No aga luik?" - "Suur, järelikult tuvi.")

Minul olid pikka aega põhilised aknalaualinnud tuvid. Huvitav, Viru keskuse bussiterminaalis on nad alles, aga minu Pääsküla korteri aknalauale pole juba ammu ühtegi sattunud. Ka kajakaid pole ma tükk aega tähele pannud. Prügimäe sulgemine? Ja varblased? Millal ma üldse viimati kusagil varblast nägin? Kuulge, kas meil üldse on enam varblasi? Suvel? Kesklinnas?

Tänapäeval on nii, et kui väike, siis tihane. Minul on ainult rasvatihased, emal teises linnaservas ka sinitihased ja sootihased. Aga see suur must (peaaegu sama suur kui tuvi, ainult et palju saledam), see on musträstas. Neid on teistel ka, alles me töökaaslasega arutasime asjalikult, et minul on selline kollase nokaga musträstas, aga temal on millegipärast hoopis teist sorti musträstas, selline musta nokaga ja mu emal on ka musta nokaga.

Vat nüüd ma uurisin vanarahva käest välja, et kollase nokaga on isane ja musta nokaga on emane musträstas. Ja kumbki pole kuldnokk, sest kuldnokad on sellise kirjuvõitu sulestikuga hoopis.

87 cm

2010-02-23T09:28:00.001Z

täna on mu akna all juba 87 cm lund ja muudkui sajab juurde. Ootan huviga, millal lumi aknalauaga tasa jõuab.

IT-K

2010-02-16T20:48:00.001Z

millised värvid!;)

küünlapäev

2010-02-03T11:09:00.001Z

Lume paksuseks minu kontori akna all mõõdetud 65 cm.

no mis ma oskan öelda

2010-01-18T21:13:00.001Z

peal- ja allkirjapõud

pika jala torn

2010-01-14T21:26:00.002Z

Talv on jätkuvalt ja kasvavalt hämmastavalt kaunis.

jaanuaris

2010-01-12T18:30:00.000Z

valge kask

2010-01-10T21:02:00.001Z

plank

2010-01-09T22:50:00.000Z

lapsepõlve talv

2010-01-07T20:22:00.002Z

Vat kui meie veel noored olime, siis oli ikka rohi rohelisem ja taevas sinisem, sellest on kõik kuulnud.
Ja et talved olid ikka talved, siis oli ikka külma kõvasti ja hanged üle pea... no ikka nii nagu... praegu väljas.
Nüüd te siis teate, mida me, vanainimsed, silmas pidasime, kui oma lapsepõlvetalvedest rääkisime.
Jah, kes oleks võinud arvata, et Eestimaale võib veel päris ehtne talv tulla.

õhtul

2010-01-06T20:33:00.000Z

Kaebuste ja ettepanekute raamat.

2010-01-02T21:45:00.005Z

Bussiootamine läks igavaks, helistasin Tallinna abitelefonile ja küsisin, et kas buss jääb lihtsalt hiljaks või jätab hoopis tulemata. "Kõigepealt ütlen kohe ära, et täna on pühapäevane graafik," -
Pühapäevase plaani järgi tuli järgmine buss umbes tunni aja pärast.
- "Aga täna on ju laupäev, mitte pühapäev?" - "Seda teatati juba pool kuud tagasi."

Huvitav, kus? Teade oli üleval lukustatud raudukse taga Raekoja keldris, kuhu tuleb laskuda järsku redelit pidi?
Miks siis mitte bussipeatustes? Siin on üleval bussiplaan, ja ka varjualuse seinal on ohtralt ruumi, kuhu vastava teate üles saaks kleepida? - "Aitäh, annan Teie soovituse edasi. Head aega."

No tõepoolest, ma olen geenius! Mõelda vaid, ma olen esimene ja ainus inimene, kellel tuli mõte, et bussiplaani muudatusest võiks sõitjaid informeerida kohas, kus nad selle info kõige tõenäolisemalt kätte saavad!
Mul on mõned mõtted veel. Juhuks kui jälle KÕIK teised minust nii palju rumalamaks osutuvad:
Reisisaatjad võiksid teadate kleepimise bussipeatustesse vabalt ära teha. Peale selle võiks reisisaatjad varustada lihtsate lumelabidatega ja poetada nad bussipeatustesse lund rookima. Kui peatus puhas, võiks nad jälle edasi sõita. Järgmise rookimata peatuseni.
Täna ei näinud ma ÜHTEGI rahuldavalt puhtaks roogitud bussipeatust. Peab küll ütlema, et see häda on kestnud juba mõnda aega. Kõnniteedest rääkimata. Autojuhid räägivad, et sõiduteedega olevat sama jama;)

Kui meil on inimesed, kellel pole tööd, ja meil on töö, mis tahab tegemist, ja on isegi raha, mida maksta, miks siis neid kolme kokku ei panda? Miks peab raha maksma eimillegi eest ja jätma töö ikkagi tegemata? Ähh, pole ma mingi geenius. Ei saa ma sellest aru, mitte kohe ei saa.

Keegi hea inimene oli jätnud lumelabida meie trepikotta välisukse kõrvale. See oli tal nii hea idee! Välja minnes kulutasin pool minutit ja lükkasin trepimademe lumest puhtaks; oli roogitud küll, aga lund sadas ju kogu aeg juurde. Õhtul koju tulles tegin kiirelt sedasama. Lund oli vahepeal kogunenud kahtlaselt vähe, keegi oli vist vahepeal peale minu veel lõbutsenud...

Tegelikult võiks igas bussipeatuses olla kohalik lumelabidas. Siis võiks bussi oodates oma panuse anda igaüks, kes viitsib. Oleks soe ja poleks nii igav oodata.

1. jaanuar 2010. Tallinn.

2010-01-01T21:07:00.000Z

head uut ja vana

2009-12-31T20:55:00.001Z

rattaga pakases

2009-12-20T21:35:00.005Z

"Issand, sa oled jalgrattaga? Kas libe ei ole?"
No tuleb välja, et krõbe pakane sobib jalgrattaga sõitmiseks paremini kui paks sulalumi. Jää läigib teedel küll väga ähvardavalt vastu, eriti pimedas, ja teeb näo, et on TÄIESTI libe, aga naelkummid peavad nii üles - kui allamäge, ja mis põhiline - pidurid ka. Sõidan Mustamäe nõlvast alla täpselt nii aeglaselt nagu ise tahan. Ei, ei ole libe. Külm on, pime on, räpane on, natuke hirmus on, aga libe, ei.
Ahjaa, raske on ka. Või äkki see ainult tundub mulle, et kõik käigud käiks nagu kröömikese raskemalt kui suvel?
Ega kauem kui see 15-20 minutit, mis tööle või töölt koju jõudmiseks kulub, ei taha ikka sõita küll.

kuivand roose

2009-12-01T18:18:00.003Z

Ma saan nüüd teha niisuguseid pilte, nagu ise tahan. Kui tahan, teen liiga tumeda. Kui tahan, teen kuivanud roosidest.

ignorance is bliss

2009-11-30T17:39:00.005Z

Enne Polaarkaru viidet kommentaariumis ma ei teadnudki, et Amazonis saab niimoodi raamatute sisus tuhnida. Ma siis nüüd tuhnisin. Selgus, et Erica Jongi vanaisal ponud kiviblokkide vedamisega siiski mingit pistmist ja originaaltekstis olid nii vanaisa, orjad, Tiomkin kui Bernstein ühtselt kõik minevikus. Oi ma nägin vaeva! Poole lause kaupa anti otsinguvastuseid, küll ma nuputasin otsisõnu... aga sain terve lõigu kätte!
Ja selle teise, kaubanduskeskuste lõigu kah - kahjuks läks kogu müstika nüüd kaotsi, sest originaalis ei rääkinud Erica Jong kaubanduskeskustest poole sõnagagi, ega ka New Yorgi ümbrusest, jumal paraku. Ta elab oma esimese armastusega lihtsalt samas New Yorgi piirkonnas ja trehvab temaga vahel juhuslikult poes käies. Ah kahju! Milline tähendusrikkus järsku kaduma läks, rääkimata veel kujutluspildist, kuidas Erica Jong mingis New Jersey Laagri Maksimarketis ostukäru lükkab. ("New Yorgi ümbrus" - see on ju New Jersey, kas pole?)

november. öökülmad.

2009-11-29T15:12:00.000Z

Kirjaniku elust.

2009-11-26T12:15:00.002Z

Lugesin Erica Jongi „Võrgutades deemonit“. Kõigepealt tahaksin teiega jagada head uudist: trükivigu polnudki! Suurepärane sooritus kirjastuselt Eesti Raamat!

Muidu mulle üldse meeldivad sedasorti raamatud. Mis sorti? Ma ei oska öeldagi… natuke nagu blogisorti? Endast ja oma elust ja midagi dramaatilist ei juhtu, aga loed huviga ja lõpuks oleks nagu inimesega tuttavaks saanud. Pärast „Lennuhirmu“ on muidugi raske veel millegagi rabada, mida iganes Jong ka ei kirjutaks, ikka jääb ootustele alla, aga ikkagi oli huvitav lugeda. Kuigi lugu nagu polnud ju.

Muuseas sai autori elust ka mõndagi ennekuulmatut teada – kas teie teadsite varem, et kuulus Erica Jong elab kaubanduskeskustes? Ta mainib selle nii muuseas ära, nagu polekski selles midagi erilist: „Eelmisel aastal käisin lõunasöögil oma keskkooliaegse esimese armastusega ning vahel põrkan temaga kokku New Yorgi ümbruse kaubanduskeskustes, kus me mõlemad elame.“
Ma ei saanudki nüüd aru, kas vihjab kirjanik niimoodi USA kohutavale ja kasvavale kodutute probleemile (nii Erica Jong kui tema koolikaaslane on mõlemad kodutud, ometi peaks nad ju olema headest peredest pärit, järelikult on kodutuse probleem väga laialdane) või on siin tegemast peenema vihjega ameerika tarbijalikult raiskavale elustiilile (mõlemad elavad kaubanduskeskustes).

Noh, tuli ette ka kõvemaid pähkleid:
„Mu vanaisa ütles ikka, et kunstnik „kannab oma õlgadel maailma rõhuvat raskust“. Kunstnik (kas ta võis selle all mõelda ka Übermenschi ?) rühib edasi raskel sammul, ägades valust nagu püramiidi ehitav Egiptuse ori Cecil B DeMille’i filmis, mida taunis Dmitri Tiomkin või Elmer Bernstein, ning suutis seda kiviblokki vaid poole tolli jagu liigutada.“

Ilmselt jääb mulle igaveseks mõistatuseks, miks D(i)mitri Tiomkin ja Elmer Bernstein Cecil B DeMille’i filmi taunisid ja miks NEMAD kiviblokki liigutama sunniti:(
Ei, orja kohta ei saanud see kivibloki liigutamine käia, ori oli olevikus (rühib…, ägades nagu), minevikus olid ainult need heliloojad (taunis…, suutis).

tervisi siis ka tõlikjale (Kattri Ezzoubi) ja toimetajale (Rein Põder).

a miks me tulumaksu ei tõsta?

2009-11-18T20:19:00.002Z

A miks me tulumaksu ei tõsta? Nojah, praegu on juba ilmselt peaaegu et liiga hilja, või kas on? Käibemaksu tõsteti viie päevaga, järgmise aastani ja võimaliku uue tulumaksumäärani on veel üle kuu aja aega, nii et jõuaks ju kuidagi küll? Tõstame üheks aastaks ühe protsendi võrra; pole ju nii hull, maksma hakkavad ainult need, kellel veel tööd ja raha on, nendelt, kes tööta on jäänud, ei koorita midagi. Erinevalt käibemaksutõusust, onju. Riigile annaks see tohutu summa juurde, ja ma olen kindel et isegi meie kõige madalamapalgalised koristajad elaksid selle üle. See üks protsent ei tapa kedagi, ei koristajat ega direktorit. No kusagil on muidugi ka rikkurid, kes jääks ilma sadadest tuhandetest ja mõned ka miljonitest, aga ma nende leivaraha pärast väga ei muretse, küllap saavad ka nemad kuidagi toime. Meil ju ettevõtte tulumaks sisuliselt puudub; järelikult ei tohiks see majandust eriti pahasti mõjutada - ettevõtted ju kahju ei kanna.
Miks on see nii ennkuulmatult võimatu käik, miks on see meie valitsevatele paremerakondadele niisugune tabu? Miks võib arutada kilekotimaksu, aga jumalaeest mitte tulumaksu tagasitõstmist paari aasta tagusele tasemele?
Jah, hiljavõitu on küll, loomulikult oleks pidanud sellega juba varem tegelema. Valitsus nimelt. Aga parem hilja kui mitte kunagi. Mina oleks poolt.

jalgratas lumes

2009-11-11T08:59:00.003Z

Lasin rattale talvekummid panna. Ikka on vilets sõita. Lumehanges on lihtsalt raske, aga kõnniteele sisse tallatud jalgrajal lausa võimatu, sõida nagu lahtises liivas, ratas lihtsalt vajub alt ära, kord paremale, kord vasakule. Kõik mu turvalised otseteed on järsku ebaturvaliselt läbitamatuks muutunud. Sõiduteel saab küll sõita, aga jalgrattateedel enamasti mitte.

No mulle seletati küll seal jalgrattatöökojas, et need naelkummid aitavad siledaks sõidetud jää peal. Jama on see, et EMA rääkis mulle põhimõtteliselt sama juttu. Räägitakse jah, et EMA TEAB, aga no kes oleks võinud arvata, et kõige muu elutarkuse lisaks võib ema sind isegi jalgratta naastrehvide asjus harida...
lapsed, kuulake, mida te ema teile räägib! See VÕIBKI tõsi olla!!!

Samas, ma näen et teised jalgratturid sõidavad küll ja pole nagu hullugi?
Tegelikult on mu peamised kõhklused seotud ikka selle Nõmme mäega, eriti sealt laskumisega. Jubeda vungi võtab ju sisse, mis siis kui libedaga hoogu maha ei saa?

ma ei jaksa täna enam sõnagi kirjutada

2009-10-21T15:48:00.004Z

No nüüd ma siis tean, miks ma enam ei blogi! Kogu mu kirjutamisenergia kulub kodanike kaebekirjadele vastamisele! Viimasel ajal olen põhjalikult lahti seletanud järgmisi elutähtsaid küsimusi:
"Miks ma pean viivist maksma?"
"Miks ma ei saa liftiga sõita?"
"Miks ma pean sama palju maksma kui need, kes saavad?"
"Miks ma pean oma võlga inkassole maksma, ma tahan hoopis teile maksta?"
Täna kukkusin jälle sisse ja kulutasin kolm tundi kirjandile teemal "Miks te hinnad nii kõrged on? Mis teist (kliendile) üldse kasu on?"
Küllap minust kui pearaamatupidajast ongi kliendile tuntavat kasu ainult siis, kui ma seletan talle pikalt ja põhjalikult, et talle võib küll tunduda, et me teeme talle õudset ülekohut, aga kui me seda ei tee, siis oleks see ülekohus mõne teise või kõigi teiste suhtes. Ja et me võiks teha küll nii, et me seda õudset ülekohut ei tee, aga siis peaks ta palju rohkem maksma.
No kesse siis usub, et aastaaruandest või kvartaalsest saldoandmikust mingit kasu oleks? Bilansist või ostureskontost rääkimata.
note to myself: peaks siia ükskord ikka tegevusaruande kohta midagi asjalikku kirjutama. Lugejad tahavad teada...

Blog action day – climate change

2009-10-15T17:24:00.001Z

Nimetage seda, jah, pigem kliimamuudatuseks. Kliima soojenemine – see kõlab hetkel tõesti liiga ahvatlevalt.

te oleks pidanud täna maamaksu maksma...

2009-10-15T14:07:00.003Z

Viis minutit viis läbi tuli mulle meil, kus Maksuamet palub maamaksu õigel ajal, st täna, ära maksta.
Tänuväärt algatus muidugi. Meelde tuletada, et aeg on jälle käes. Aga kui palju raamatupidajaid PEALE kella viit veel meeldetuletustele kättesaadavad on? Peale tööpäeva lõppu meelde tuletada on mahavisatud vaev:(
Neile, kes homme maksavad, tiksub juba kuigivõrd viivist peale.
Õnneks ma maksin maamaksu juba hommikul ära:)

september

2009-09-20T17:56:00.002Z

"Ma ei saa aru, mis suvi see selline on! Kogu aeg muudkui niida! Ei tea, misasja see rohi sel aastal nii hirmsasti kasvab?" kurtis ülemus.
Tõepoolest, meie majade ümber on tõesti roheliseks läinud. Isegi minu akna all. Möödunud aastal ma küll vaatasin ja mõtlesin, et kui me siia mulda ei too, siis ei hakka siin küll midagi kasvama, aga näe... ristik mühab nagu mets.

Kas teadsite...

2009-09-09T14:49:00.003Z

Et kui töötaja on puhkusel, siis uue töölepingus seaduse järgi ta KEELDUB TÖÖST?

Ei, see vist pole päris õige. Tal on ÕIGUS keelduda tööst.

Töölepingu seaduse §19 ütleb, et töötajal on õigus keelduda tööst, kui ta kasutab puhkust või on ajutiselt töövõimetu ravikindlustuse seaduse tähenduses jne jne, näiteks on ajateenistuses.

Aga Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrus nr 91 ütleb, et keskmise töötasu arvutamisel ei võeta kalendripäevade arvestusse päevi, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral.

Aga mis saab siis, kui töötaja ei keeldunud tööst, sest see ei tulnud talle pähegi, sest keegi ei palunudki tal puhkuse või haiguse ajal tööd teha? Kas siis jagatakse (puhkuse või haiguse tõttu väiksem) töötasu KÕIGI vastava ajavahemiku kalendripäevadega?
saades seega väiksema puhkusetasu, sest mida suurema arvuga midagi jagada, seda väiksema arvu saad?

Mida edasi, seda jaburamaks me seadused muutuvad. Kas keeleseduse parandused sogakeelsuse eest ei võimalda trahvi teha? Riigikogult ja Vabariigi Valisuselt saaks ju nii kenakese trahviraha koguda. Ma arvan, et umbes niipalju, kui meil masu üleelamiseks vaja on.

Paparatso Sofie

2009-09-01T19:03:00.005Z

Vat nii, omad karupildid on nüüd endine tase. Vähem kui aasta tagasi sain maja avamisel oma savisaarepildi, aga eile avati kohe kaht maja ja ma tegin juba järgmise taseme pilte. Ilvesepilte. Ja rüütlipilte.

Mulle tuli meelde kuidas Giustino juhtus Rüütlit nägema ja kuidas ta oli natuke hämmastunud, et see tema eesti tuttavates sugugi elevust ei tekitanud. Meid on lihtsalt nii vähe, et pole miski ime ükskõik kellega kokku juhtuda. Sealhulgas presidendiga. Ka kahe presidendiga järjestikku. Vaatasin, kuidas Ilves maja avas ja katsusin meenutada, kas ma olen teda varem üldse oma silmaga näinud või ei, aga no ma tõesti ei tea. Kas laulupidu loeb? Lauluväljaku keskelt kõnepuldini? Aga nägupidi on ju nii tuttav! Siit järgmine küsimus: kui sulle tuleb vastu tuttav inimene, kas siis peaks teretama või tuleb enne hoolikalt järele mõelda, et kas tema ka sind tunneb? Või kas kõlbab teretada ammuseid tuttavaid, kes vahepeal kuulsaks on saanud? Võibolla nad ei mäleta sind enam või ei tunne ära? Äkki siis tuleks teha nägu, et ma ka enam ei tunne? Ühtäkki tundus sihuke eestlaslik enesessetõmbumine ja vaoshoitus täitsa nõme. Nii et kui ma siis järgmise maja avamisel Rüütliga ninapidi kokku juhtusin, ütlesin talle viisakalt tere. MINA teda ju tunnen. Mispeale Rüütel mulle viisakalt käe pihku pistis;) No kohe näha, et inimene on prominendiks harjutanud ja oskab kenasti käituda!

Ehitajad olid korraldanud stiilipeo, kus valgetes maalritunkedes ja valgetes kiivrites catering napsi ja süüa jagas. Järgmisel päeval uurisin töökaaslaste käest delikaatselt järele, et kes see tüüp oli, kellega me seal koos tina panime. Käitus teine kõikse aeg, nagu tunneks mind, aga mina muudkui piidlesin teda ja mõtlesin, et "ei saa olla, et see on mu onu, mis siis et väga sarnane". Otse küsida aga ei julgenud: ükskord ma ühe käest küsisin ja siis tuli välja, et tegemist oli mu kaas-juhatuseliikmega ja ma siiani põen, et äkki ma solvasin teda sellega, et ma teda nägupidi ära ei tundnud, kui me ometi tunde ühe laua taga koosolekut olimne pidanud. Nagu ma poleks teda oluliseks pidanud või midagi. Ei, mul on lihtsalt halb nägudemaälu!

Noh, tuli välja, et ma tegelikult teadsin küll seda meest, kellega me seal peol koos napsi võtsime. Ma olin temaga asju ajanud küll, aga telefoni teel.

vat siin on minu töökaaslased Rüütliga ühel pildil. Ilvesepilte täna ei näita, te olete neid näinud ju küll ja küll.

PS. Tegelikult on kahe karu nägemine minu meelest ikka ägadam kui kahe presidendi nägemine.

tõlkes kaduma läinud või hoopis juurde siginenud?

2009-08-24T15:19:00.003Z

Vennad ja õed - Lugu draamast, mis ümbritseb perekonna järeltulijate ümber. (Fox Life)

pühad ja tähtpäevad

2009-08-23T19:13:00.001Z

jajah, ja head ramadaani siis kõigile!

teateid tegelikkuset

2009-08-17T14:31:00.002Z

Äitah Teile, et ootasite selle aja jooksul kuni mina maksasin kõike võlgnevuse. Suur tänu ka selle eest, et kirjutasite mulle meeldetuletuse kirja =)))
Kõike head

Niisuguse meili sain endiselt kliendilt. Päriselt ka.

ühe mõtte ma lisaksin siia veel juurde

2009-08-13T09:22:00.001Z

...järgmine kord võiks lisaks kaardile ka kompassi kaasa võtta.

läbi kõnnu ja kõrve

2009-08-10T20:40:00.003Z

Suurepärased kaks päeva Viru Folgil Käsmus. Eriti tore oli tulla ja minna jalgrattaga.
Tallinnast Võsule oleks muidu liiga pikk maa, aga õnneks käib elektrirong Aegviitu ja sealt on läbi Kõrvemaa ja Lahemaa võimalik mitut moodi seigelda. Ja Võsu lähedal saab öömaja;)
Seekord siis äraeksimisega sinna ja ilma eksimisteta tagasi. Pilte palju ei teinud, minnes lootsin enne pimedat öömajale jõuda ja tulles oli valida, kas jõuda kella kuueseks rongiks Aegviitu või jääda poole kümnest rongi ootama. Ja need "päris" teed olid kohati ikka nii pahad, et ei saanud eriti ringigi vaadata, kogu tähelepanu tuli suunata ratta ette tee peale. Tegelikult on mööda väiksemaid matkaradu ja metsasihte isegi mõnusam sõita, ainult et seal on kergem ära eksida ja mind eriti ei tõmba mõte, et võiks veel kord oma raskelt koormatud jalgratast seljas läbi soo ja üle langenud puutüvede tassida. Samas jälle, mul on hea meel, et ma seda teinud olen!:)
Pildil olev maastik on ilus küll, aga läbi sõita mulle sealt ei meeldi. Midagi masendavat on selles hiiglasuures raiesmikus... või oli see põlendik?. Ja tee oli lihtsalt võimatu: lahtine liiv, kus ratas lihtsalt ei sõida ja kõik, kohati hoolikalt treppi sõidetud. Aga seal kasvasid väga dekoratiivsed tuustakud!

laulupidu 2009

2009-07-08T20:28:00.002Z

Mina olin muide üks neist vähestest, kes esimese kontserdi lauluväljakul lõpuni kuulas ja ma võin teile kinnitada, et polnud sel repertuaaril viga midagi. Väga hea muusika oli. Ilm, jah oleks võnud kuivem või vähemalt soojem olla, aga ilm paraku repertuaarikomitee kompetentsi ei kuulu.
Kui rahvast vähemaks jäi, sain kah istekoha pika pingi peale. Peale minu istus sellel konkreetsel pingil ainult üks tütarlaps ja too lõdises kuni kontserdi lõpuni nii kõvasti, et mul endal ponud üldse vaja värisemisega vaeva näha, pink värises nii kõvasti, et väristas mindki täitsa ise. Võiduka lõpuni välja!
Aga pilt on tehtud siiski teise päeva päikesepaistes. Vihma ja pimedaga ei tule ju ilusid pilte:(

Loodusfotograaf Sofie. Minu päris oma karupildid!

2009-06-18T20:38:00.002Z

Ma nägin metsas kahte karu!!!
Üks lahkus kohe vasakule ära, teisest sain paar pilti klõpsida.
Hommikul olin just Lahemaa matkaraja voldikust lugenud, et karuga kohtumist ei maksa karta (ega loota), et nad näevad küll kehvasti, aga see-eest on neil väga terav kuulmine ja haistmine ja nad lasevad jalga enne kui inimene neid märgata jõuab. Nägemise osas on mul muidugi karude ees eelis - prillid. Aga võibolla olid need kaks ka millegi huvitavaga hõivatud või saab jalgrattaga nii vaikselt liikuda et karu ka ei kuule? Õde igatahes ütles, et kui sel talvel jäävad karupojad sündimata, siis mina olen süüdi.
Pilt on tehtud zoomiga, ega nad nüüd NII lähedal kah ei olnud;)
Sellegipoolest lootsin väga, et karu otsustab minna MITTE sinnapoole, kus mina olin. Noh nii üldiselt läkski.

teema hakkab jälitama

2009-06-07T20:45:00.003Z

Võtsin raamatukogust Gertrud Steini "Alice B Toklase autobiograafia". Mitte et see eriti põnev lugemine oleks, aga natuke huvitav ikka. No põhiliselt koosneb kogu raamat ju nimedest, et siis tuli see ja siis käis too; aga et nimed on prominentsed, siis tundub nagu hariv lugemine. Või siis hoiab huvi ülal lootus, et äkki see Picasso ütleb nüüd midagi huvitavat, või juhtub Heminwayga midagi? Ja aastaarve silmates mõtlesin millegipärast oma vanaemale. "See oli see aeg, kui minu vanaema noor oli. Ta elas samal ajal, kuigi teises kohas."
Vahepeal sattus näppu Mihkel Raua "Musta pori näkku". Põhimõtteliselt seesama raamat, ainult et koht ja aeg on lähemad; see sundis Steini mõneks ajaks kõrvale panema, et uurida, kas mõni Raua raamatu tegelane ka minu autobiograafiast läbi oleks võinud astuda. Noh, ikka, isegi klassijuhataja oli seesama kes minul;) Väike Tõnis oli meie külas omal ajal oluline sündmus: mäletan titevankrisse piilumist; Mihkel Raua elus oli ta kah olulise isikuna ära mainitud, ainult et Mihklile polnud Tõnis väike: hoopis suur oli - vanem koolivend ja juhendaja... hissand, KUI palju see Mihkel Raud siis minust õige noorem on???
Sain Raua raamatu läbi ja võtsin uuest Steini ette ja sain ka selle läbi ja viisin raamatukokku ära ja asemele leidsin Lidia Soosteri "Minu Soosteri". Hakkasin lugema ja - jälle sama raamat! Ainult et jah, neid Moskva kunstnikke ma ju ei tunne üldse, see-eest nõukogude olme tuli topelt tuttava ette (aeg lähemal kui Steinil, aga mitte nii lähedal kui Raual). Ja kui siis vahel abikaasaga Eestis käidi, siis nende kunstnike pildid, keda Tallinnas kohati ja kes käisid ja ütlesid - neid olin ma ju näitustel näinud. Mõnda mainitut olen ise kohanud. Mõnes tegevuskohas ise käinud. Põhiliselt seostus ajastu küll minu vanemate ajaga (ja tutvusringkonnaga, peab ütlema).
Sel õhtul ei raatsinud ma enne magama heita, kui Sooster läbi sai.
Ja nüüd on mul lugemiseks Dina Rubina "Päikeselisel tänavapoolel". Mind jälitab teema needus: raamat on jälle sellestsamast, mis eelmisedki. Jälle sõjajärgne nõukogude olme, ateljeed, värviplekid ja tärpentinilõhn.
Aga nüüd ma tunnen puudust paralleelsest vene tekstist: Lidia Soosteri autobiograafia oli kahes keeles ja mõnes kohas oli nii huvitav vaadata, kuidas autor seda originaalis oli väljendanud.
No ja siis mõnes kohas tabad ära, et autor võltsib. See ei juhtunud Vera, kusntnikuga, see juhtus autori, kirjanikuga.

Eesti rattarikkaks?

2009-05-30T19:10:00.004Z

Et eestlased oma rattarikkust rumala peaga ära ei kulutaks, on Tallinna Linnavalitsuse liikluskorralduse osakond hakanud Tallinna rattateedele täieliku liikluskeelu märke panema. Õige kah! Kui ikka ratas ei sõida, siis ta ei kulu ju ka ja nii seisab rikkus kauem alles. Seega, keelame rattateedel sõitmise ära ja õnn tuleb ja jääb ja jääbki meie õuele. Rikkusest rääkimata.

Pildil siis (plaani järgi) RAHVUSVAHELINE rattatee läbi Tallinna reisisadama. Tegemist on omalaadse rattateede nõelasilmaga, jalgrataste jaoks ainsa ühendusteega Pirita tee ja muude linnaosade vahel. Hea koht, kus alustada rattateedel rattasõidu täielikku ärakeelamist.

Ahjaa, lisatahvel lubab sõita erilubadega. Ei tea, kust jalgratturid saavad erilube läbi sadama sõitmiseks? Kui nad just Tulika taksod pole, need kah võivad.

vunk sees

2009-05-15T18:19:00.004Z

Remont võttis täna ootamatult üles enneolematud tuurid. Korraga tulid kohale köögimööbli paigaldajad ja elektrik. Askeldasid vaikselt omaette nohisedes ja nüüd on mul:
köögis mööbli raamistik
tööpind
pliit paigas

vannitoas soe vesi
põrandaküte ühendatud

EI ole: köögis vett, kraanikaussi ega segistit
WC-d
vannitoa põrandat plaaditud
vannitoa põrandakütet sisse lülitatud
õhupuhastit, köögimööbli sahtleid ega uksi.

Lisaks saabus täna meil, kust selgus, et minu austraalia tütar jõuab tagasi ja kolib minu juurde pühapäeva õhtul. Palju õnne!

Praegu murran pead, kuhu siin käiguruumiks ahenenud korteris oleks võimalik tekitada nii palju vaba pinda, et kohvri maha saaks panna. Kohvri lahtipakkimine oleks ilmselt mission impossible.

No küll me midagi välja mõtleme:)

sarjast pealtkuuldud kõnelusi

2009-05-13T10:33:00.002Z

Direktor: muru on seal juba ilus roheline.
Haldusjuht: roheline küll, aga alla vajunud!
Direktor: no kui on vajunud, siis peavad ehitajad uuesti täitma!
Haldusjuht: peavad täitma jah!
Direktor: ja seal viienda maja pool peavad kah täitma! Seal on selline auk, vihmaga koguneb seal selline poritiik et püüa või kalu!
Pearaamatupidaja: No aga teemegi sinna siis hoopis tiigi,
Direktor ja pearaamatupidaja kooris: paneme sinna kogred sisse!
Haldusjuht: a paneme forellid! Paneme lõhed!
Direktor: nonoh! sa angerjaid ei taha või?
Pearaamatupidaja: mudas elavad ju kogred, forell ja lõhe mudas ei ela.
Direktor: ei tea kas neid kokri süüakse ka või? neil pidi mudamaik juures olema?
Pearaamatupidaja: no süüakse ikka
Direktor: võibolla nendega tehakse midagi, et mudamaiku ei oleks?
Pearaamatupidaja: Võib küll olla.
Haldusjuht: Kui kogred juba on, siis lükkame sumbergi ka sisse!

Sain Su kirja kätte...

2009-05-12T08:15:00.003Z

Austraaliast tulevad nüüd postkaardid suurtel kiirustel ja hulgakaupa.

Möödunud nädalal sain ühel päeval kolm postkaarti ja järgmisel päeval veel ühe, see oli ümbrikus.

Eile sain korraga viis postkaarti.

Tallinna olid näiteks viimase satsi kaardid templite järgi saabunud kahel erineval päeval, aga Austraalia post on ikka täielikku haltuurat teinud ja mõned postkaardid üldse tembeldamata jätnud; neid, kust kuupäeva välja saab lugeda on kogu hulga peale vaid paar. Nii et ma pole veel täpselt aru saanud, mis järjekorras mu tütar neis looduskaunites Austraalia paikades on viibinud; peaks vist kaardid ja vanaema atlase kokku viima ja mingi marsruudi visandama, ehk saaks selgust.

Igatahes on nüüd selge, et viimases meilis mainitud atsmaania tähendas Tasmaaniat nagu ma arvasingi;) (Vanaema otsis tõsimeeldi atlasest atsmaaniat taga; vähe sellest, peaaegu et leidis ka;)

moi adres sovetski sojuz

2009-04-29T19:02:00.005Z

Täna hommikul kruviti meie majale uus majanumber. Tuleb välja, et mu aadress on muutunud. Nii tänava nimi kui majade numeratsioon: uus number on vanast peaaegu saja võrra väiksem.
Ma olen sügavas hämmelduses. Kuidas nii: miks minule keegi midagi ei teatanud?
On olemas mingid linnavalistuse otsused; iga natukese aja tagant käib mu postkasti Nõmme leht, aga seda, et mu aadress muutunud on, on suudetud minu eest sügavas saladuses hoida. Ei saadetud mulle kirja ega kirjutatud sellest lehes. Või ikkagi saadeti kiri, aga see ei jõudnud kohale, sest aadress on muutunud????
Olen nördinud.
P.S. Remondimehel on kärss kärnas ja maa külmand.

Elektrikuks!

2009-04-25T16:34:00.003Z

"Ma teen vale tööd" kurdab remondimees. "See segudega mässamine on üks igavene jama. Ja materjale on niipalju vaja ja neid segukotte tassida ja... Tööriistu on nii palju vaja. Selleks et relakat siia tuua toon ma terve tööriistakasti, haamri ja meisli ja kruvikeerajad ja. Ma kadestan seda elektrikut. Tuleb siia, kirjutab üles, et vaja on seda ja seda... siis tuleb, ainult natuke juhet ja paar tööriista kaasas ja ongi kõik. Ma peaks kah kitsamalt spetsialiseeruma. See on nii vale et ma kõik enda peale võtan. Peaks ainult ühte konkreetset asja tegema ja kõik.
Kui ma ei saa uuesti tööõpetuse õpetajaks hakata, siis hakkan kah elektrikuks."
Eks ta ole. Remondimehe valatud betoonpõrandat sai pärast kuivamist palja käega üles kraapida; tuli uuesti valada. Niiskustõkke kandis ta niiskele põrandale: "Ahsoo?. No vähemalt sain prügi kinni."
Eks ma selle elektriku kutsusingi ikka pigem sellepärast, et remondimees kavatses hakata boileri ja pesumaisina jaoks juhet vedama, põrandakütet ühendama ja... Mitte ainult oma vara pärast ei kartnud, ikka remondimehe enda pärast ka.
Tõin raamatukogust raamatu plaatimise kohta. Lugemist oli seal vast poole tunni jagu; mina lugesin. Remondimees leidis, et näe, huvitav raamat, kahju et pole aega lugeda. Ei mingeid mõõtelatte, ei ningit plaadijaotuse seinale märkimist ega seina tasapinnalisuse kontrollimist. Pidasin temaga täna väikese võitluse maha, et sundida teda plaadipinna keskjoont seinale joonima. Minu nõudmine, et vuugivahed peavad ühejämedused olema, tundus talle väga ülekohtune. Sein on ju nii kõver! (Kes valmistas seina plaatimiseks ette?)
Elektrikuks!!!
Torumehed olid toredad vene mehed, tegid korralikult ja pika päeva, kõik tööriistad ja materjalid olid neil kohe kaasas. Vene kingsepp Järve keskuses lõi mu kingadele uued kontsaplekid alla seni kui ma poes käisin; olin kontsad natuke liiga ära trööbanud, aga kui kingad kätte sain, olid need nii kenaks tehtud et lausa lust! Vot mulle meeldib kui mees teab mis mees teeb ja ma ei pea ise torumeheks ega kingsepaks õppima kui mõnda asja natuke parandada on vaja. Mul on oma töö, mulle piisab sellest et ma seda oskan ja pidevalt juurde õpin. Ma ootaks remondimehelt kah, et ta oma tööd ise oskaks. No ei kuku see plaatimine meil kahe peale hästi välja niimoodi et mina oskan ja tema teeb:(

remont

2009-04-13T19:19:00.002Z

Mu vannituba on üles kaevatud. Evakueerunud vannitoakraam muudab suurema osa korterist ligipääsmatuks. Ligipääsmadud osad korterist on kaetud ehitustolmuga. Remondimehed tunduvad kahtlased. Aga torumehed mulle meeldisid! Ja tööl on mõistagi aruandeperiood ja tegemist üle pea. Ühesõnaga, mul on võrratult huvitav elu.
Kui teate soovitada head vannitoaremontijat, kirjutage mulle!
Muidu läheb mul hästi.

on see mingi nali vä?

2009-03-30T21:52:00.002Z

Kuulge... mis toimub? Viimasel ajal on hakanud veidraid meile tulema. Ükspäev sain oma isiklikule g-maili aadressile Eesti Politseilt sõnumi: “Proov. Palun kirjutage vastu, kui olete meili kätte saanud.”

Alla oli kirjutatud tuttav nimi, puutusin selle mehega abipolitsei asjus natuke kokku. Mõtlesin, no ON imelik, aga jumal seda politseinike värki teab, äkki tõepoolest katsetavad mingit süsteemi niimoodi? Mida halba see teeb, kui ma vastan? Lehvitasin siis neile.

Keset kibekiiret tööpäeva tuli ülemuselt meil. Teen lahti – naljakad kutsikapildid! Kurat, vana mees, aga varsa aru. Mõtlen juba pikemat aega, kuidas küll töökaaslastele viisakalt teada anda, et jätku mind oma spämmilistidest välja. Pole suutnud midagi välja mõelda. Ei jää vist muud üle, tuleb seda ebaviisakalt teha.

Täna õhtul hilja aga tuli taas isiklikule g-meilile sõnum Swedabankilt, endiselt Hansapangalt:

“Palun saata esimesel võimalusel aga mitte hiljem kui järgmise nädala lõpuks selle-ja selle asutuse finantsandmed meili teel või faksile...
/nimi/, assistent, kinnisvara osakond ”

Tükk aega uurisn seda meili nagu vasikas uut väravat. On see mingi vemp? Mingi uut sorti spämminali? Meil oleks muidu päris nagu ehtne. Saadetud küll 20 minutit peale pangapäeva lõppu – aga see ei tarvitse veel midagi tähendada. Aga mis asja on Swedbankil, endisel Hansapangal, selle asutuse finantsandmetega, mille pearaamatupidaja ma olen? No meil muidugi on nende pangas kontod, sinna laekub pidevalt päris märkimisväärsel hulgal raha, aga see ei anna pangale kuidagi õigust meie finantsandmeid nõuda. Vormis “saata esimesel võimalusel”.

Nojah, eks meil ole ju muidugi ka ammust ajast leping firmaga, mida lepingu sõlmimisel nimetati Hansa Liisinguks – ei tea, kuidas neid nüüd hüütakse? Liisingu- ja laenulepingutel võivad küll olla sees tingimused, mis kohustavad liisinguvõtjat oma finantsolukorrast regulaarselt aru andma ja pole ju välistatud, et Swedbank võib nüüd Hansa Liisingu kliente enda omadeks pidada. Vat ei mäleta ma muidugi õhtul kodus, kas meie igiammuses liisinglepingus ka sellised tingimused sees olid, et peab pangale bilanssi ja kasumiaruannet saatma, aga vanasti oli küll kombeks, et kui mingi lepingu asjus andmeid nõuti, siis viidati sellele konkreetsele lepingule kah.

Tänaõhtune meil näeb küll pigem välja nagu üks neist, millele vastamise eest on pangad meid rangelt hoiatanud: et ärge jumala eest vastake meilidele laadis “saatke meile kiiresti oma pangakoodid, et me saaksime need uuesti süsteemi sisestada" vms.

Nüüd ei jõua ma kuidagi hommikut ära oodata, et saaks panka helistada ja välja uurida, et kas nad tõepoolest saadavad selliseid meile nagu ma just sain VÕI on mingi netihuligaan algatanud suurejoonelise spämmikampaania eesti pankade ja politsei ja jumal teab veel kelle diskrediteerimiseks. Või teeb keegi lihtsalt nalja? Otsib lihtsameelseid, et siis nende üle itsitada?

Muide, ma olen pearaamatupidaja täiesti avalikus asutuses ja meie finantsandmed (sh jutuksolnud meilis nõutud andmed) on internetis kõigile soovijatele kättesaadavad. Kui teie asutus nii avalik ei ole, siis uurige tingimata kõigepealt välja, kas andmeküsijal ikka on õigust ja asja teilt neid andmeid nõuda, juhul kui ka teie saite mõne sellise imeliku meili.

pealtkuuldud kõnelusi

2009-03-22T21:45:00.002Z

EMA: Kahju et mina enam lapsi ei saa.

TÜTAR: (punnitab vaikides silmi, püüab vist ette kujutada, mida teeks saadud lastega tema vana ja põdur südamehaige ema, kellel aeg-ajalt üle toa minnes pilt eest ära kipub minema. Kas mainida vanainimesele, et lapsetegemise asjus tuleb tal nüüd oma lapselastele loota või oleks parem seda teemat mitte puutuda – lapselapsed näivad arvavat, et neil on aega küll, kuigi neil ei tarvitse tingimata õigus olla.

TÜTAR: Täna kui ma sinu juurde sõitsin, tuli bussi üks noor ema väikese armsa roosas kombinesoonis lapsega. Ma veel vaatasin neid, kui nad bussi tulid, keskmise ukse juures oli palju rahvast ja ema suundus tagaukse juurde, lapsuke kenasti käekõrval. Niikui nad bussi said pistis lapsuke röökima, ma mõtlen, RÖÖKIMA, ja karjus kogu selle aja, mis nad bussis olid. Kogu hingest, nii kõvast kui kõrist tuli, lõpuks hakkas küll hääl natuke ära minema. Bussis kõik vaatasid ja elasid kaasa, tead, muidu ju eestlased ei sekku, ei söanda sinnapoole vaadatagi. Aga nii jube on kuulata lapse nuttu – tahaks nagu kellelegi appi minna, emale või lapsele.

EMA: Tuttav tunne. Sinu õde tegi samamoodi, kui ta väike oli, nii kahe-aastane. Kui me siit bussiga linna sõitsime, nuttis kogu tee. Kas sa ei mäleta, sa olid siis juba nii vana, et võiksid mäletada? Ja sina rääkisid talle: “Ei tohi karjuda. Bussis peab ilusti vaikselt olema.”

TÜTAR: Tema muidugi ei kuulanud mind...

EMA: Ei. Ja kui me linnast tagsi jõudsime, siis niipea kui me siin bussist maha saime, siis ta oli nii väsinud, et jäi kohe magama. Ühtegi sammu ise ei astunud ja oli magades nii raske, tassi siis teda...

TÜTAR: See röökiva lapsega ema, kui ta siis maha läks – ei tea, kas jõudis kohale või viskas närv üle – läks, laps süles, kiirel sammul üle parkimisplatsi. Vaatasin talle järele, et kuhu ta nüüd nii sihikindlalt? Kas mõni auto ootab teda või lähebki kodutee otse üle muruplatsi? Astus parkimisplatsi servast üle ja lasi lapse lume peale. “Viskas lapse maha!” ahhetas rahvas bussis.

EMA pöörab tähelepanu tagasi telekale, kus MEESHÄÄL saksakeelsele armastufilmile eestikeelset teksti peale loeb: “Ma olen rase!”

*

2009-02-10T21:24:00.003Z

See on mul muide üks tuttav puu. Ikka väga ammune tuttav. Üks mu lapsepõlvekaaslasi.

eesriie

2009-01-31T08:50:00.002Z

Mul on selle Milan Kunderaga mingi imelik värk. Kui Loomingu Raamatukogus ilmus ta "Romaanikunst", olin ma mingit tema romaani juba lugenud, tõenäliselt "Olemise talumatut kergust", ja see polnud mulle mingit erilist muljet avaldanud. Või noh, ütleme ausalt, ei meeldinud üldse.
Aga "Romaanikunstist" olin lausa lummatud. Kogu oma snobismi ja intellektuaalitsemise juures olin siiski pisut üllatunud, et mingi essee läheb mulle paremini peale kui romaanid ise.
Pärast "Romaanikunsti" lugemist võtsin Kundera romaanid uuesti ette, ja mõelda vaid! need olid vahepeal hämmastavalt heaks muutunud! Mõnda aega oli Kundera mu lemmikkirjanik.
Nüüd lugesin Kundera "Eesriiet". Jälle essee, seitsmes osas sedapuhku. Puhas ajumõnu. No päriselt ka, loed ja tunned, et iga lause on täeilik nauding. Iga natukese aja tagant tuli ette mõni selline koht, millest mõtled "voh, seda peaks pärast oma blogis tsiteerima." Selleks ajaks, kui raamat läbi sai, oli neid juba liiga palju kogunenud.
Tõlkija oli Martin Kala, toimetaja Kaia Sisask, aitäh neile, väga ilus eesti keel. Ja - no ei saa ma jätta kirjavigadest rääkimata! - trükivigu oli täpselt tükki üks, leheküljel 70 seisab sõna "prrovokatiivne";)
Kujutasin ette järgmist steeni trükokojas:
- Tere, tõime teile näe raamatu trükkida.
- Ahah, kohe vaatame. Ei, see ei lähe mitte. Seda raamatut me kahjuks ära trükkida ei saa.
- Miks mitte? See on väga hea raamat!
- Ei, ärge nüüd valesti aru saage, häid raamatuid me võime trükkida küll, see pole keelatud. Aga selles raamatus pole ühtegi kirjaviga.
- Ei ole jah, me kontrollisime ise ka üle.
- No vot, saate nüüd isegi aru. Ilma kirjavigadeta raamatuid meie ei trüki.
- Oi! Miks?
- Pole kästud teada anda. Lihtsalt ei trüki ja kõik. Juba aastakümneid pole ühestki Eesti trükikojast välja läinud ühtegi raamatut, kus mõnd viga sees poleks ja teile ei tehta kah erandit. Ärge kohe proovigegi kaubelda. Meil on selline korraldus ja kui me seda eirame, hakkavad pead lendama.
- No aga see on väga hea raamat, kole kahju oleks, kui eestlased seda lugeda ei saaks!
- Võibolla, aga niikaua kui siin ühtegi viga ei ole, niikaua nad seda ei loe ka ja punkt.
- No olgu, me siis paneme siia 70 leheküljele ühe ülearuse r-i. Vaadake, kirjutame siia "prrovokatiivne". Kas nii kõlbab?
- Ah nii? Ja see on viga?
- Jah, kindlasti viga. Trükiviga.
- No olgu siis. Trükime ära. Järgmine nädal võite järgi tulla.

viisakusest

2009-01-29T21:18:00.005Z

Hommikuses bussis hakkas mõte hargnema tühisest pisiasjast: tütarlaps minu kõrvalistmelt teatas minu poole vaatamata: "ma tahan siin maha minna", ma tõusin ja lasin ta läbi ja ta väljus. Ma mõtlesin, et ta on vist keskkoolitüdruk, Nõmme Gümnaasium on ju seal lähedal. Siis mõtlesin, et mina ise püüan ikka kena ja viisakas olla, kui kellestki mööda on vaja; palun ja tänan ja naeratan ja vaatan... no kui mitte just otsa, siis vähemalt kaasinimese poole. Et kui mina laps olin, siis tädid ikka õpetasid lastele palun ja aitäh ütlema, vahel ka võõrad tädid. Mitte et sellest kasu oleks olnud - lapsena olin ütlemata arg ja häbelik laps ja ei julgenud võõrastele isegi aitäh ütleda, viisakus on tulnud viimasel ajal koos elukogemuse kasvu ja võõrastehirmu kadumisega. Tänapäeval tegelikult ei olegi inimesed nii hirmsad kui nõuka-ajal - siis olid ikka need võõrad, kellega lapsed tavaliselt kokku puutusid, väga jubedad. Poemüüjad näiteks. Väga ebasõbralikud ja suletud. Poemüüjad on tänapäeval palju lahkemad kui minu lapsepõlves.
Jah, vanasti õpetati viisakust lastele juba pisikesest peast. Kui neiu on gümnaasiumiikka jõudnud, siis ongi vist juba hilja viisakust õpetada. Kas tänapäeva noored on ebaviisakamad sellepärast et väiksena ei õpetatud neile "tere" ja "aitäh" ja "palun" ütlema?
Tänapäeva väikelapsed peavad vist omandama hoopis teistsuguseid ellujäämisoskusi: "ära räägi võõrastega" on tähtsam kui "aitäh" ja "tere". Mitte võõraste täiskasvanute vastu viisakas olemist ei õpetata neile vaid võõraste täiskasvanute kartmist.
Ma tahaks, et me ei oleks nii eestlased: nii kinnised, nii suhtlematud. Muidugi, oleks liiga palju nõuda, et bussis kõrvuti sattunud eestlased omavahel vestlust alustaks nagu mingitel imelikel ameeriklastel ja muudel ülitemperamentsetel rahvastel kombeks on, aga "aitäh" võiks vahel ikka öelda. Või oma soove sõnadega väljendada. Mis siis, et bussikaaslastega ka kehakeeles hakkama saab. No mis sellest, et ta saab aru, kui sa teda õlaga tõukad, et sa mööda tahad. Palju kenam oleks ju öelda "lubage mind mööda, palun." Ja kui kaaskodanikule naeratada ja "aitäh" öelda, on endal kah kena olla. Minul küll on.
Mingis mõttes paistab, et me liigume sõbralikuma ja avatuma ühiskondliku olemise poole. Pangatelleritele ja poemüüjatele õpetatakse kliendiga suhtlema. Aga teisest küljest - enne, siis kui nad veel lapsed on, õpetataks neile, et inimesed on kurjad ja neist tuleb ilmtingimata eemale hoida. Et võõrastega ei räägita.

udu on siis, kui taevas on väsinud lendamast

2009-01-25T19:07:00.003Z

*pealkiri tuli minuni Oopi kaudu

osta ära!

2009-01-11T19:16:00.002Z

Taaskasutus - hea, äraviskamine - paha.
Selline tõukekelk oli, omal ajal ja mõnel pool, täitsa asjalik liiklusvahend. Tänapäeval ja Tallinnas vast enam mitte. Ehk kõlbab niisama lusti sõita või tahab mõni vanavarakoguja? See, mis pildil, seisis eile Pääsküla poe ees ja ootas ostjat. Ma ei tea, kelle ta on, aga telefoninumber on küljes: helista 53795548 ja kauple omale! Tegelikult on neid pakkuda koguni kaks, nagu sildilt selgub.

külm ja selge

2009-01-05T20:54:00.002Z

ja veel - seoses pikkade pühadega on unerežiim täiesti käest ära. Ma muidu unetuse all pole elu sees eriti kannatanud, aga viimasel ajal pole südaöö ja kella kolme vahel sugugi magada õnnestunud. Muudel aegadel küll;)

lugemispäevikust

2008-12-27T16:21:00.003Z

Joanna Chmielewska
Lesio
Hämmastav raamat. Absoluutselt igav ja sealjuures väga naljakas. Ikka naermaajavalt naljakas kohe. Minu komplimendid tõlkijale Ruth Karemäele. Aga raamat ise rääkis eimillestki või millestki selletaolisest: elust sotsialistlikus Poolas. Jajah, kui järele mõelda, siis ennevanasti oligi elu by default palju naljakam kui tänapäeval, kui kõik segadused kohe mobiili teel ära selgitatakse. Kaasaegsed sidevahendid jätavad meid ülekohtuselt ilma nii paljudest naljakatest arusaamatustest!

Graham Greene
Vaikne ameeriklane

Loomingu Raamatukogus 1958. a ilmunud Edith Roksi tõlke ümbertrükk. Kõik vead ja anakronismid parandamata. Oleks mul mu kodusele raamatukogule mingigi ligipääs olemas, tormaksin praegu LR 58. aasta väljaandest järele vaatama, kas trükivead olid samad või oli ehk mõni viga juurde skännitud. (mul on kahtlus, et juurde skännitud). "Majanduslik atašee" ja "plastmassist pomm" olid kindlasti 58. aasta vaimusünnitised (jah, sõna "plastic" võib ka tänapäeval mõnel juhul tõlkida kui "plastmassi") Paraku kuhjub minu kodume raamatukogu kastdesse pakituna mööda toanurki, nii et võrdlev analüüs jääb ära.
Vat ma ei saa aru, miks niimoodi ilma parandamata uuesti trükiti? Midagi selle raamatuga ju tehti, no ma pakun, et kõigepealt skaneeriti 58. a. väljaanne sisse ja siis konverteeriti mingisse tekstitöötlusprogrammi (ei olnud ju faksiimile). Kas kogu selle protsessi vältel MITTE KEEGI ei lugenud teksti läbi? Häbilugu, raamat ise oli väga hea. Oleks väärinud küll trükkimisprotsessi ajal läbilugemist, seltsimehed Varrakust! Autoriõigused autoriõigusteks, trükivigu ju ikka võib parandada?

seda et...

2008-12-27T15:36:00.001Z

... ja jõulu ja aastavahetust ja need teised sõnad.

vaat vanasti meie ajal...

2008-12-04T18:16:00.004Z

oli rohi rohelisem ja taevas sinisem, laevad puust ja mehed rauast...
ja raamatuid tehti puhta käsitsi, trükkalid toppisid lihtsalt väikesed tinatähed õiges järjekorras raami sisse, enne kui trükkima sai hakata - ja näe, täitsa korralikud raamatud said. Ilma vigadeta ja puha. Kui viga sisse tuli, siis võeti kõik jälle lahti ja topiti uuesti - enne kui päris trükkimiseks läks.
Tänapäeval on teksti parandamine lihtne nagu lapsemäng. Aga ilma vigadeta raamatuid millegipärast enam ei tehta.

Ma just lugesin ühte väga toredat raamatut: Steven D.Levitti ja Stephen J.Dubneri "Freakonomics". See raamat oli ka 106 kõige enam lugemata raamatu nimekirjas ja kuna see on osutunud heaks soovitusnimekirjaks, siis ma juba ammu tahtsin seda lugeda. Ja tõesti oli hea raamat. Täpselt minu maitse järgi. Seal kirjutatakse sellest, kuidas maailm toimib, st seletatakse ära, kuidas mõned asjad omavahel seotud on. Näiteks kuidas abortide legaliseerimine põhjustab kuritegevuse vähenemist või kuidas testivastuste statistilise analüüsi abil aru saada, milline õpetaja on oma õpilaste testivastuseid paremaks võltsinud. Autorid ise väidavad, et nende raamatul pole läbivat teemat, aga nad valetavad. Ma saan aru küll, miks nad valetavad: kes ostaks või loeks raamatut statistilisest analüüsist? See, et tegemist on statistika ja selle analüüsimisega, tuleb tingimata maha vaikida, kui tahetakse, et raamat ikka müüks ka. Statistika on üks keeruline, segane ja igav värk. Ma tean, ma olen ülikoolis statistikat õppinud.

Mitte et ma sellest (statistikast) tollal eriti aru oleks saanud.

Noh, aga Freakonomicsist ma sain aru küll. Ja huvitav oli ka.
Kõigepealt ma muidugi vaatasin kohe, kes on selle raamatu tõlkinud (keegi Anu) ja toimetanud (keegi Margo). Nägin suure rõõmuga, et üks teine Anu oli koguni korrektuuri lugenud!

No ilmselt on tõlge ikka päris hea, sest lugeda oli ladus ja polnudki vaja vahepeal teksti mõttes inglise keelde tagasi tõlkida, et aru saada, mida autor öelda tahtis. Ma arvan, et see on tänapäeval igati hea kvaliteedi tunnus. Korrektuuri lugemine polnud aga andnud soovitud tulemust, või noh, ma vähemalt oletan, et korrektuuri lugemise eesmärgiks peaks olema vigade äraparandamine. Vigu oli sisse jäänud, mitu tükki, aga nad läksid mul kõik meelest, kui ma jõudsin politseinikke arvu suurendamiseni. Kas teie teate, mis asi on see nike, millel on oma arv nagu Avogadrol? Aga politsei-nike? Seda mainiti hästi mitu korda, aga lahti ei seletatud kusagil.

Just nagu ka S.D. Levittile meeldib ka mulle mõistatada, mis on asjade põhjuseks. Politsei-nikke sündroomi põhjuseks pean ma Wordi programmi! Millegipärast vahetas keegi kogu raamatus sõnavormi "politseinike" sõnavormiga "politseinikke". Kui poleks funktsiooni "find and replace" poleks seda õnnetust juhtunud.

Toimetajale on mul kah etteheiteid:

"Mõrvade arv kukkus 30,7 protsendilt 100 000 elaniku kohta 1990, aastal 8,4 protsendile 100 000 elaniku kohta 2000. aastal, mis teeb languseks 73,6 protsenti."

WTF? Teate, protsent on protsent, olgu siis 100 000 elaniku kohta või või mõne muu kogumi kohta. Ülaltoodud tsitaadis on juttu New Yorgi linnast. Sisuliselt väidetakse seal, et 1990. aastal mõrvati 30,7 protsenti New Yorgi elanikkonnast. Või valiti New Yorgi elanike hulgast ÜKS sadatuhat, kellest 30,7 protsenti mõrvati, ülejäänud sdatuhandetes mõrvati mingi teistsugune osa? No inimeste keeles on 30,7 protsenti ligi kolmandik. No kuule toimetaja! Mõtlesid ka vä? Või mõtlesid, et, päh, see on mingi statistika, kes seda lõiku ikka loeb või kes sellest aru saab? 30,7 protsenti 100 000 elaniku kohta teeb 30700 mõrvatud elanikku. 30,7 protsenti New Yorgi ca 18 miljoni elaniku kohta teeb viis ja pool miljonit mõrvatut 1990. aastal. No ma ei tea. Siin on üks tabel, mis väidab, et 1990. aastal mõrvati New Yorgis 2605 inimest (ja elanikke oli tsutt alla 18 miljoni). 2605 EI ole ligilähedaseltki sarnane arv 30700 või 5,5 miljoniga!

Tõenäoliselt oleks õige siiski

"Mõrvade arv kukkus 30,7-lt 100 000 elaniku kohta 1990, aastal 8,4-le 100 000 elaniku kohta 2000. aastal, mis teeb languseks 73,6 protsenti."

kuigi ülalmainitud tabeli andmetega see päris kokku ei lähe. Tabeli andmed on 14,5 1990. aastal ja 5,0 2000. aastal. Aga noh, lähemal ikka kui 30,7 protsendile vastav 30 700 mõrvatut iga saja tuhande elaniku kohta!

Ja - last but not least! - komad olid liiga väikeste sabadega!!! Nägid välja äravahetamiseni puktide moodi.

Aga muidu - imetore raamat! Lugege kõik!

Teede talihooldus Tallinna moodi

2008-12-02T19:40:00.003Z

Nüüd, kui lumi on ära sulanud, on siis jõutud lõpuks ka n.ö. libedatõrjeni: bussipeatustesse on puistatud graniitsõelmeid. Mis libedat seal palja märja asfaldi peal tõrjutakse, sellest pole ma küll veel aru saanud.
Siin-seal on kõnniteele ladestatud suuremaid lumemägesid, mida mitmepäevane soe ja vihm pole jõudnud ära sulatada. Ilmselgelt ei kavatse keegi neid ära koristada: ehk jätkub veel sooja ilma ja sulavad ise enne kevadet? Kui enne ei sula, siis kevadel ikka! Küll need jalakäijad ikka kuidagi saavad: tallavad raja porisse või lähevad sõiduteelt ringi, eksole.

Ära tegin!

2008-11-25T19:53:00.002Z

Labida laenas Pääsküla pood.
Võtsin südame rindu ja läksin lihtsalt küsisin laenuks. Antigi, nad vist arvasid algul, et ma olen autoga kinni jäänud. No kui ma siis ütlesin, et lähen roogin bussipeatuse puhtaks, vaatasid nad mind küll äärmise hämmastusega, aga labidas oli juba välja toodud ja taganeda hilja;)
"Before" jäi küll pildistamata. No tavaline rookimata bussipeatus oli, bussitaskust oli sahk läbi sõitnud ja kõnniteeservale põlvekõrguse lumesodivaalu ajanud, kõnniteel ja ootepaviljonis oli lumi igast labidast ja sahast puutumata, lihtsalt inimesed olid selle kinni tallanud. See sodi, mis vedeles lahtilükatud sõidutee ja kõnnitee vahel, oli veest raske, kõnniteelumi oli kergem ja tuli asfaldi küljest suurte lahmakatena lahti. Aega läks alla kahe tunni, Losti ajaks jõudsin parajasti koju telekat vaatama.
Tegelikult, pagana raske töö. Pragu enam käed ja jalad ei tudise, aga selg igastahes on valus ja pihkudesse kerkivad villid. Ma vist ikka ei tahagi endale päris oma labidat;)

labidat, andke mulle labidat!

2008-11-24T21:18:00.005Z

Kui ma oleks Tallinna majaomanik, küllap siis kiruksin minagi Mupot selle eest, et kõniteid pean rookima. Samal ajal kui linnaviletsus tatatatata. Aga noh. Ma elan paraku korteris, ühistu palgatud majahoidja on majaümbruse teed ja rajad käidavaks rookinud, sahk näib olevat meiegi tänavalt läbi sõitnud ja rahvas on tallanud rajad ka sinna, kus keegi rookimise eest ei vastuta, aga käia vaja: raudteejaamani, poeni.

Nii et kuni bussipeatuseni saab kuidagi hakkama. Bussipeatusesse on sahk lükanud lumevalli ja kes iganes peatuse tagant kõnniteed puhastas - peatus pole ilmselgelt tema rida olnud. Osav bussijuht sihib bussi nii profilt peatusesse, et uks avaneb täpselt seal, kus lumevallis on kaks reiesügavust jalakujulist auku.

Oh oleks ma majaomanik! No oleks vähemalt autoomanikki! Majaomanikul oleks kuuris lumelabidas, auttoomanikul oleks labidas pagasnikus, ja saaks minna ja vähemalt ühe bussipeatuse siin suures linnas lumest puhtaks rookida. Kui palju inimesi saaks ma vaevast ja märgadest saabastest päästa, ja sellest õudsest lumesulamislägast, mis sinna peatusesse tekib kui see lumi kõik sulama hakkab, sellest ei julge mõeldagi.

No aga mul ei ole ju labidat, sest mul pole vaja talviti kõnniteid rookida ega autot lumest välja kaevata. Keegi pole veel kuulnud jalgratastest, mis lumme nii kõvasti kinni jääks, et peaks labidaga välja kaevama;) (Ei, juba reedest saadik ei sõida ma rattaga tööle, ärge üldse hakake. Need talvekummide naljad on mind juba ära tüüdanud.) Ei ole mul ei labidat ega reha ega isegi hekikääre mitte. Tühjade pihkudega seisan lummetuisanud bussipeatuses ja unistan riistast.

Ja kui mul oleks labidas, siis ma ilmselt ei roogiks mitte üht jumalast (aga mitte inimestest) hüljatud bussipeatust, vaid kiruks Mupot, et see käseb kõnnitee puhtaks rookida või ähvardab mu lumme kinnijäänud autole parkimistrahvi teha. Ehh, elu!

ilu oli asendunud näojoontega

2008-11-16T18:58:00.002Z

Mõnda raamatut tahaks jagada täies tükis, nii hea on. No ei saa, ei jaksa ju kogu raamatut siia ümber trükkida. Päris kergendus kohe, kui leiad jagamisväärse olevat üheainsa fraasi tervest raamatust.
See oli nüüd siis Torgny Lindgreni "Batsebast". Vaatas vana kuningas Taavet oma naise Batseba näkku, eks ta oli juba päris kaua aega tema naine olnud selleks ajaks, Batseba pidi üle kolmekümne viie ikka juba olema - ja nägi järsku, kuidas see nägu oli muutunud, ilu oli asendunud näojoontega.
Jah, mõnele on lausa topelt antud. Algul ilu ja siis veel näojooned ka.

üks kask neil kasvab õues

2008-10-31T21:14:00.001Z

uus suurepärane jalgrattaparkla Tehnikaülikooli juures

2008-10-26T15:28:00.003Z

Tehnikaülikool ehitab ja renoveerib oma fassaadi. Muuseas on püstitatud ka kaunis ja funktsionaalne jalgrattparkla. Elagu insenerimõte, ma ütlen.

Ja vaadake kui hästi sobib see vormilt kokku jalgratastega!

Kõigile mõttetutele ja ebafunktsionaalsetele rattaparklatele

2008-10-25T16:36:00.007Z

Täna leidsin, et Pirita teele mere äärde on paigaldatud uus mälestusmärk.
Graniidist ja puha. No tõsi, hõbelpaadikest pealkirjas mainitud kirjaga pole veel paigaldatud, aga küll see tuleb. Kaunis dekoratiivne objekt sobib hästi kokku ülejäänud mereäärse linnamööbliga.

Sest ei saa ju olla, et see värgindus oleks pandud sinna rataste parkimiseks, mitte paljalt ilu pärast? Proovisin: garaniiti lõigatud lõhesse mahub toetama parasjagu veerand esirattast, niipea kui ratas lahti lasta, vajub ta ohtlikult viltu, surudes kogu jalgratta pluss pakiraamitäie kraami massi jõuga esiratast väändesse.

Õnneks on ju sealsamas kilomeetrite kaupa sobiva ja mugava konstruktsiooniga rattapaklat, kuhu saab ratast nii ohutult toetada kui ka soovi korral turvaliselt raami pidi lukustada:

Slartibartfast...

2008-10-19T13:40:00.006Z

...või midagi muud? Igatahes polnud see allkiri mitte Norra fjordidel vaid Paukjärvel. Väga võimalik, et Kõrvemaa maastiku autor on keegi muu. Kes loeb välja?

jalgrtattaparkla - Pääsküla raamatukogu

2008-10-18T19:05:00.003Z

Siin üks päris haruldane nõmeparkla koos ühe teise haruldusega: jalgrattaparkimisidioodiga. Või noh, idioot ise pole pildil, küll aga on näha, kuidas saab jalgrtatta parkida nii, et rohkem ükski ratas ei mahuks.
Kui tänavale pole parajasti auku kaevatud, siis üldiselt ja heal juhul mahub sinna parkima ka kolm ratast. Kui konstruktsioon oleks vähe teisiti paigaldatud (murust ja põõsast eemale), mahuks ka neli, üks igasse külge. Mõeldud on ta, paistab nii, viiele või kümnele rattale. Kahjuks pole kusagil parkimisõpetust ja mina polegi aru saanud, kuidas need viis või kümme ratast peaks sinna mahtuma või lukustatama. Raamatukoguhoidja rääkis, et sinna peaks ratta kuidagi peale tõstma. Ma korra proovisin, minu ratas sinna peale küll ei käi. See vahe on kas liiga kitsas või liiga lai, ma ei tea. Ühesõnaga, müstika.
Aga raamatukogu arhitektuuriga sobib visuaalselt hästi kokku.
Muide, et raamatukogu teine korrus eendub tugevasti, siis on ümber raamatukogu kena vihmavarjuline ala, aga jalgrataste parkimine on ette nähtud siiski lageda taeva all, varjulisest seinaäärest parasjagu eemal.

mu elu parim sünnipäevapidu

2008-10-18T18:53:00.003Z

läksime omadega rappa

kas harjutame rattureid liikluseekirja rikkuma või?

2008-10-12T18:05:00.004Z

Sarjast "mõistatuslikke liiklusmärgikombinatsioone Tallinna linnas".
Seekord pildil jalgratta (ja jalg-)tee, kus ei tohi (jalgrattaga) sõita. Seda ju telliskivi tähendab? Sissesõidu keeld, edasi ei tohi sõita ühegi sõidukiga. Sõiduki all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 12 lõikele 1 teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklevat liiklusvahendit, mis liigub mootori või muul jõul.

OK, juba vanast ajast on teada, et telliskivi on ainus liiklusmärk, mida kõik tunnevad ja - enam-vähem - ka järgivad. Nii et kui on TÕESTI vaja autosid mõnest jalgrattateest eemal hoida, siis tellis on ilmselt parim võimalus. Aga mind ikkagi huvitab, et kas siis nüüd tõesti otsustati, et ärgu siis jalgrattad kah sõitku, peaasi, et autosid ei sõidaks,(no siis oleks võinud ju lihtsalt jalgtee sildi panna?) või unustati lihtsalt ära, et telliskivi ka jalgrattasõidu kohta käib - või ei käi nüüd järsku või? - või siis otsustati, et tühja neist jalgratturitest, las rikuvad parem liikluseeskirja, nad niikuinii kogu aeg rikuvad. Ega me neid ju niikuinii ei kontrolli.

No minu meelest on see viimane küll tobe variant, sest ma arvan, et me ei tohiks kedagi harjutada liikluseeskirja rikkuma. No teate ju, harjub ära, hakkab meeldima...

perekondlik teadaanne

2008-10-12T17:16:00.002Z

Vastuseks minu teabenõudele saatis mu tütar mulle meili, et temaga on kõik hästi, aga ta on levist väljas ja kirjutab hiljem lähemalt.

2008-10-07T18:23:00.000Z